Sõja-aasta

Üks aasta. Aasta tagasi algas maailmalõpp. Selgus, et maailmalõpp ei ole mitte üks hetk, mitte ühe sekundi pikkune välgatus. See on must ekraan, mille taga lõpeb vana elu igaveseks...

Mäletate, mis juhtus minuga aasta tagasi. 24. veebruaril ärkasin kodulinnas Kiievis plahvatuste peale. Esimese kärgatuse võis veel auto summuti plahvatusega segi ajada, kuid teine maavärin kinnitas: on alanud kõige hirmsam. Sõda.

Nädal hiljem oleksime peaaegu surma saanud, kui Vene armee ballistiline rakett tabas sihtmärki – Kiievi teletorni, mis asus meie majast saja meetri kaugusel. Ümbruskonnas lahvatasid leegid. Meid paisati vastu seina. Meie koer, Jack Russelli terjer, lendas kolm meetrit eemale ja lõi pea vastu radiaatorit ära. Inimlik valu tardus koera silmadesse. Meie silmis oli loomalik hirm.