Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki? Annab küll!

Ka 54aastane võib mõnda asja esmakordselt kogeda.

Käisin hiljuti operatsioonil. Olen patoloogiline norskaja ning arst arvas, et kirurgiline sekkumine võiks asja parandada. Aga mitte operatsioon ise polnud mulle esmakordne. Üldnarkoos oli – seda pole mulle varem tehtud, varasemad lõikused on kõik kohaliku tuimastusega käinud.

Eks ma olin pabinas, sest mõte ülikiirest teadvusekaotusest tundub loomuvastane. No kuidas ma jään lambist magama, see ei käi ju nii! Uni tuleb aeglaselt, kui üldse. Ja kindlasti hakkan opilaual ebaloomulikult saabuva unega „võitlema“ – ei saa olla võimalik, et ma mingi vedeliku tõttu lihtsalt ära kustun! Mingi asi võiks siin maailmas ju ka minu tahtele alluda! Rääkisin oma hirmudest anestesioloogile.