24.02.2023, 13:03
NOSTALGIA | Just nii ranged ja kohati ka veidrad olid eestlaste seltskonnaelu reeglid ja peokombed 100 aastat tagasi
“Söögi ajal võttis apelsini, torkas sellele kahvli sisse ja hakkas koorima nagu kartulit…” Need ja muud äpardused saatsid eestlaste lapsekingades seltskonnaelu eelmise sajandi algul.
“Nii tuleb härral hoida daami tantsides.” (Moodsa elu leksikon”, 1932.) “Seesugune hoiak pole ilus ja väsitab härrat.” (”Moodsa elu leksikon”, 1932.)
FOTO: Eesti Rahvusraamatukogu
Ometi kasvas vilumus iga peoga – üsna pea teadsid härrad, kellel tohib kätt suudelda, ja daamid oskasid juba vahet teha suure ja väikese õhtukleidi vahel.
Iseseisvas vabariigis kasvas eestlaste jõukus ja mitte üksnes eliit, vaid ka toekas keskklass pidi oskama moodsalt riietuda, oma elukeskkonda kujundada ning viisipäraselt suhelda ja süüa. Siiski võime mitmetest mälestustest lugeda, kuidas esialgu oli ka haritud inimeste hulgas neid, kes tekitasid oma käitumisega piinlikkust. Nii on näiteks legendaarne koolidirektor Elfriede Lender meenutanud, kuidas sajandi algusaastail Toompea lossi kuberneri vastuvõtule kutse saanud ajalehetoimetaja olnud küll korrapäraselt riietatud, frakis ja tsilindris, kuid palituta. Voorimeest ei olevat kokkuhoiu pärast võtnud. Kuna hakanud sadama, siis võtnud vihmavarju ning läinud jalgsi lossi, kalossid jalas. Söögi ajal võtnud apelsini, torganud sellele kahvli sisse ja hakanud koorima nagu kartulit.
