Pole vaja sõnu kulutada, mõistmaks, kuidas Ukraina sõda meie südametes istub. Küll aga peab kiitma neid, kes aitavad sõja vastu seista, nagu meie kaanekangelane Anu Lensment, kes sai presidendilt autasu. Tonnide kaupa kaltsu, mis prügina ahju aetaks, on aastaga varjevõrkudeks väärindatud Anu ja Jaana Ratase eestvedamisel.

Mõistan, et Anu mitmekümne aasta pikkune stilistitöö tundub talle praegusel ajal tühisem. Ometi sai ta just sügisel filmi- ja teleauhindade jagamisel tunnustuse parima kostüümikunstikuna. Ta on riietanud meie presidentuuri naisliikmeid, teeb pidevat kaastööd ajakirjadele ja ka Eesti Naisele.

Kirjutasin loo uimastitest – kanep, seened, LSD ja muu. Olgu öeldud, et mul endal puudub uimastite poole tõmme, aga hõimkonnas on olnud juhtum, mis paneb kogu eluks küsimusi küsima. Hõlmamatu hulk inimesi maadleb depressiooni ja ärevusega. Haigused, mis võivad lõppeda suitsiidiga. Teadlased on hakanud vaatama uimastite kui võimalike ravimite poole, sest on teada, et neil on vägev toime, aga paraku ka ülisuur kõrvaltoime. Mihkel Raud viskab oma kolumnis nalja, et ühel päeval millalgi tulevikus piiksub kanep supermarketi kassalindilt läbi nagu alkohol. Tundub pöörane, aga mingid suured protsessid on käimas.

Hoiame vabadust!

Jaga
Kommentaarid