KUULA | Kuidas avaldub ATH täiskasvanutel ja mille poolest see erineb laste ATHst?
Miks on viimasel ajal järjest rohkem hakatud rääkima täiskasvanute ATHst? Mis võivad olla selle tekkepõhjused? Kas seda mõjutab geneetika või muutuv keskkond?

Varasemalt arvati, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH on ainult lastel ning sellest kasvatakse välja. Viimaste aastate uuringute tulemused on aga näidanud, et kolmandik lastest kasvab ATHst tõepoolest välja, ülejäänutel püsivad häire sümptomid ka täiskasvanueas. See on erisus, millega tuleb õppida elama!
„Eesti Naise“ podcast’is vestlevad saatejuht Rita Rätsepp ja kogemusnõustaja Kristi Värik ATHst. Kristi räägib millal ja kuidas ilmnesid temal ATH sümptomid ning kuidas ta jõudis diagnoosini. Praegu on Kristi Väriku nõustamisvaldkondadeks depressioon, ärevus ja ATH. Need on teemad, millega ta on isiklikult kokku puutunud.

Kristi räägib, kuidas tema oma eluga toime tuleb ja kuidas ta tundis end lapsena. Kuidas tulla toime sellega, kui su peas räägib kogu aeg 25 Kristit?
Täiskasvanu ATH ilminguid varjutavad tihti mitmed kaasnevad psüühikahäired, mistõttu on ATH diagnoosimine raskendatud. Paljudel juhtudel jääb see õigel ajal ka diagnoosimata.
Kuidas ja milles täiskasvanutel ATH avaldub? Kas ATH on haigus või eripära? Mis on tunnuste kombinatsioonid, mida tuleks märgata? Millised on ATH positiivsed küljed?
Kristi annab saates soovitusi, mida teha ATH kahtluse korral ja kuhu abi saamiseks tuleks pöörduda. Kuidas ravi võimaldab elus paremini toime tulla?