Ilmast ja valimistest

Märtsis on meil juba lootust. Kevad algab ju ametlikult märtsis ja mitteametlikult on märts igatepidi kevadekuu, kui aasta kenasti võrdselt neljaks jaotada. Ma ei usu, et eesti inimestel oleks palju muud tähtsamat juttu kui ilmajutt. Selles osas võime ennast täisverelisteks inglasteks pidada.

Olgu selle kliima ja tema muutumisega, kuidas on, ilm muutub meil lausa üle päeva. Kuigi vanarahvas ütles: heitlik nagu aprillikuu, siis nüüd võime südamerahus pruukida sama väljendit detsembris, jaanuaris, veebruaris, märtsis ja noh, eks näis, kuidas see kevad meil tuleb. Siiamaani on küll olnud üks igavene väntsutamine – kord sajab alla terve talve lumi ühe päevaga, et siis nädala pärast ära sulada, seejärel tuleb teda uuesti, et jälle nädala pärast ära sulada, kogu aeg on üks lumemineku ja teedelagunemise aeg, ja kui vanad eestlased ei saanud sel ajal kodust väljagi, ei hobusega ega ilma, siis moodsalt inimeselt ei küsita, kas ta pääseb liikuma, nii sumpavad nad poole pöiani lumesulbis, kakerdavad ettevaatlikult vee all olevate jäämügarate vahel, tõstavad oma jalgu aeglaselt ja ettevaatlikult, ise silmadega järgmist kuivemat kohta otsides.