„Sain aru, et kuigi mu lõpp võib olla lähedal, ei oska ma surma oodata. Mind pole õpetatud, kuidas surmast rääkida või mõelda, sest Eestis on surm tabu. Seal, Tiibetis, õpetatakse lastele maast madalast suhet surmaga. Neile inimestele pole surm teadmatus – aga teadmatusest pole ju miski hirmsam!“

Miks Eestis surmast ei räägita, mõtiskles Karl. Ja mõtleb tänase päevani, mil tal on religiooniuuringute eest teaduskraad. Nüüd intervjueerib ta surmalähedaste kogemustega eestlasi... Loe edasi, mida Karlile on räägitud.

Jaga
Kommentaarid