ELEKTRITA | Maire Aunaste: seda ma ette ei kujutanud, et Eesti sees leiab torm täpselt selle koha üles, kus mina elan

Olen aeg-ajalt ikka mõlgutanud mõtteid sellest, et kunagi tulevikus kirjutan veel ÜHE raamatu. Isegi perspektiivi korral, et keegi seda ei loe. Mis siis! Aga konks on selles, et minu jaoks on iga kirjatüki puhul kõige tähtsam pealkiri. No mis see võiks olla, kui lugu jutustaks su okkalise elutee nn kokkuvõtte? Saatuse sakutatud? Inetuna sündinud? Kurb krokodill?

Kui mul täna 20 minutit enne kella viit õhtul elekter ära läks, hüppas pähe ainuõige pealkiri: ILMA! Ilma koduta, ilma meheta, ilma tööta, ilma rahata, ilma kõigeta…. No selline loetelu oli mul valmis juba enne tänast, kui elekter veel oli. Aga siis läks tuba pimedaks ja ainus lamp, mis mul peas põlema lõi, oli: ILMA kõigest!

Ega mul akupanka ka ei ole ja minuvanused inimesed enamuses ei saa arugi, mida see akupank tähendab, kui isegi tavalisse panka enam asja ei ole. Aga mina üht-teist oma seniilsuse-eelses seisundis ikka tean. Wifi on mul ka elektrikatkestusest hoolimata tänu sellele, et pool aastat tagasi Teliast rentisin mingi pisikese vidina, kuhu internet on sisse pakitud. Nii et kui väga vaja, saab ka elektrita maailmaga ühendust hoida. Iga kuu tuleb selle luksuse eest muidugi maksta. Juhuks, kui midagi juhtub, on nagu sahvrist või käisest wifi võtta.