Unenäoline Sarah Moon

Moefotograaf ja filmitegija Sarah Moon kujutab naiselikkust muinasjutumaailma kaudu. Mooni töö keskmes on salapära ja sensuaalsus, olgu fotodel rõivad, vaikelu või langetatud peaga modellid. Moon jäädvustab ka hüppavaid gepardeid, jooksvaid koeri, kirevaid linde ja majesteetlikke elevante. Fotode hägusus loob liikumise illusiooni, justkui oleksid portreteeritavad tardunud hetke ja igaviku vahel. Alates 60ndatest tegev Sarah Moon tunnistas näituse avamisel Fotografiskas, et teda ei huvita aastaarvud, tema jaoks eksisteerib kaks olulist mõistet – enne ja pärast. Sarah Mooni näitus „Püsipunktis“ on avatud 16. aprillini. Anu

Sarah Moon Issey Miyake mood 1995

***

Peeter Mudist, kujutava kunsti Pärt

Peeter Mudist on üks Eesti kunsti suuremaid legende, kelle loomingut saadab alati suur imetlus ja ka salapära. ERMi näitus „Põlev mees Peeter Mudist“ on pühendatud kunstniku 80. sünniaastapäevale. Omanäolise kunstniku maalide kõrval on vähem tuntud skulptuurid, mida on näitusel eksponeeritud paarkümmend. Kunstnik, kes põdes pool elu Parkinsoni tõbe, keskendus loomingus vaid kõige olulisemale, luues kehavärinatest tingitud kordumatut reaalsust. Just seetõttu kannab ERMi näitus, mis on avatud jaanuari keskpaigani, nime „Põlev mees“. Anu

****

Viikingite malemäng

Hnefatafl ehk viikingite male.

Hnefatafl ehk viikingite male on iidne Skandinaavia lauamäng, milles võitlevad kaks armeed: üks suurem ja teine väiksem. Kaitsja püüab päästa oma kuninga ja ta põgenema aidata, ründaja proovib kuninga „kotti saada“. Mängulaud ja nupud on nii lihtsad, et need saab endale ka ise meisterdada – õpetuse ja reeglid leiad internetist. Kuid olen Eestis müügilgi näinud vahvaid Hnefatafli komplekte! Pildil olev pärineb näiteks Saaremaa muuseumist. Liis

****

„Korsaar“ Rahvusooperis Estonia

"Korsaar" Rahvusooperis Estonia.

Kui Estonia laval on meie eredamad balletitähed Anna Roberta ja Keitlin Oja, on see vaatajatele pidupäev. Ja kui nad on veel koos laval, on see garanteeritult väga eriline elamus. Balletis „Korsaar“ näebki peaosades mõlemat tantsijat, tänu kellele saame öelda, et Eesti balletiajaloo praegune peatükk särab taas. „Korsaari“ teeb eriliseks seegi, et lavastaja, hispaanlane José Carlos Martinez nimetati detsembris Pariisi ooperi balleti juhiks, mis tähendab balletimaailmas vaieldamatut tippu. Muide, selle „piraadiballeti“ – lugu jutustab kirglikust piraadist Conradist, kes armub imekaunisse orjatari Medorasse – maailmaesietendus toimuski 1956. aastal Pariisi ooperis. Estonia laval on klassikalise balleti pärliks peetav lavalugu esimest korda. Neeme Raud, ajakirjanik

****

Kuulsusejanuste kõrged püüdlused

Eduard Bornhöhe teosel „Kuulsuse narrid“ põhinev mängufilm Saalomon Vesipruuli ja Jaan Tatika seiklustest ja sekeldustest jõuab jaanuaris kinodesse. Filmi režissööri Ain Mäeotsa sõnul on tegu komöödiaga, mille peategelastele saab nende saamatuse ja unistuste tõttu nii kaasa elada kui ka kaasa tunda. „Nende julgus katsetada ja ebaõnnestumist kogeda on hämmastav, aga nad on veendunud, et utoopilistest ideedest võib sündida midagi suurt.“ „Kuulsuse narrid“ on lugu sellest, kuidas utoopiliste ideede teostumine võib takerduda ande ja vaimse ettevalmistuse puudumise taha. Filmi kostüümikunstnik on Eesti Naise armastatud stilist Anu Lensment. Eesti Naine



Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid