Sulerüüd lumevaibal, 2017

„Kogu olemus on kunst – kuidas ma ennast ja ümbritsevat disainin, kuidas maailm tuleb minusse ja läheb läbi minu välja,“ ütles kunstnik Billeneeve, kelle helge valge maailm asub siiamaani Võromaal. Ent selle ümber on mõndagi muutunud.

„Lõunaosariikide printsess linnukarjas“ sai toonane lugu tiitliks. Teksti autor Elina Allas meenutab: „Ega ma täpselt teagi, kas ma mäletan paljudest käikudest Billeneeve juurde Urvaste kanti just seda õiget, aga tema juurde on alati mõnus minna. Nagu ta ise ütleb: „Kohtume paradiisis!“.

Igal juhul on meeles, et laual olid armsad tassid kuuma ja vürtsika kohviga, böff à la tartar vutimunadega, röstsai ja midagi head-paremat veel. Billeneeve on kahtlemata superkokk ja selles vallas väga loominguline. Postitasin tookord Facebooki foto pealkirjaga „Minu elukutse kaunid hetked“. Billeneeve juures lihtsalt on kõik nii ilus, hubane, valgusküllane. Ta ise on väga avatud ja siiras ning lõunaeestlase kohta meeldivalt otsekohene. Tutvusime kunagi siis, kui ta tegi mulle ühe elu parima komplimendi, nimelt ütles mulle tookord veel peaaegu võõras inimene: „Sa oled täiesti hull mutt.“

Billeneeve elab koos oma linnu-loomakarja, kass Raiberti ja hunnitu köögiviljakasvandusega põlistalus, ümber laiumas põllud ja taamal paistmas metsad. Tõsi küll, metsad võib maha kriipsutada, sest just ükspäev rääkis ta telefonis jõuetult, et tema talu ümbert võetakse muudkui riigimetsa maha. Suured masinad töötavad ööpäev ringi ja nende prožektorid paistavad otse magamistuppa, pimestades silmi. Maanteemüra kostab nüüd tema vaikuses ja rahus asuva taluni välja. Oma linnukarja on ta olnud sunnitud vahepeal vähendama (eks ka loodus on sellele kaasa aidanud), sest kui ta pikalt koroonat põdes, mõistis ta, et ei saagi kunagi terveks, kui haigena tööd rassib.“

Lumevalge, mis katab maad pildil ja päriselt, annab kunstnikule hingepidet. „Valge on lõpmatus, tühjus, kõiksus,“ salvestab ajakiri ta sõnad.