Joel Volkov: kui mu isa Kukerpillidega välismaal käis, tõi ta asju, mis lõhnasid tsivilisatsiooni järele

Joel Volkov räägib ühest noorpõlve erootilisest lõhnast, kuidas lapsena oli tema magamisvoodi raamatuhunniku peal ja mida isa Ike Volkov on talle õpetanud.

On sul raamat, mis sind kujundas? Midagi, mis on ja jääb märgiliseks?

Raamatutega on mul selles mõttes eriline suhe, et minu tuba oli see, mis tegelikult oleks pidanud raamatukogu olema. Minu isal oli siis ja on natuke siiani patoloogiline hasart kokku osta kõik vähegi tasemel raamatud. Ma ei tea, palju tal neid on, aga minu voodi oli ainus ese toas, mis ei sisaldanud raamatuid. Soravalt lugema õppisin ma hilja. Esimene suurem iseseisvalt loetud teos oli „Kolm musketäri“, mis lummas mind. See viis mind reisile, millest ma ei raatsinud loobuda ei rannas ega toas, öösel ega päeval.

Kas on mõni muusikapala sind kuidagi „inimeseks vorminud“?

Et tegelen väikestviisi ka muusikaga, siis minu muusikaline eneseotsing on lõputu. Tänu vanemlikule mõjule alustasin melomaanikarjääri õige vara ja peamiselt folgi ja kantri taktis. Sealt edasi tõmbas mind rock’n’roll. Siis oli aeg, kui mulle meeldis kõik, alates diskost kuni progeni, kuni lõpuks avastasin metal’i, millele olen truuks jäänud tänini.

Kuigi – pean tunnistama, et minu kuulatuim artist on ilmselt hoopis...