Mihkel Raud: eks ole igaüks vähemalt korra surmasuust pääsenud ja olen minagi

Mõni ainult sellest mõtlebki – võimalikult kaua elamisest. Mina mõtlen ju kah, aga sajaseks küll tiksuda ei taha.

See saja-aastaseks elamise fetiš on kummaline tõesti. Mõni ainult sellest mõtlebki – võimalikult kaua elamisest. Mina mõtlen ju kah, aga sajaseks küll tiksuda ei taha. Alles ma nägin telekast mingit gala, kus 103aastane Kirk Douglas ratastoolis lavale veeretati. Krimpsus ja kortsus, vaevu püsis istukil. Õnneks suri varsti pärast gala ära, vastasel juhul ahastaks siiani igal hommikul, et Liiva-Annus teda öösel minema pole viinud. Sellises vanuses hakkad surma ootama, kus sa pääsed.

Mõte saja-aastasest elust võib romantiline tunduda, aga kui juba üheksakümnene koledat väsimust kurdab, mis siis kümme aastat vanematest rääkida.

Jäin väga varajases lapsepõlves puhta ime läbi elama.. Loe edasi ja saad teada, mis juhtus tol korral Mihkel Rauaga.