Lehte Hainsalu: inimese elus näib olevat kaks põhitegurit – valimine ja ootamine. Kõigil, mitte ainult poliitikutel

Ootamine on kõikväeline tunne, täis kannatlikkust, alandlikkust, uudishimu, üllatuse lootmist ja võimaliku pettumisega leppimist.

Seda imelist tunnet kujutab Raimond Kolk oma luuletuses „Suvinõ pümme“. Lüpstakse lehmi, lepaokstega pekstakse kihulasi, karjapoiss istub trepikivil ja ootab. Istu, ooda, küll sa saat / rõõska lämmind piimä! Aga pimedus vajub väravatest maja poole, sängi poole, magamise poole. Lüpstakse, pekstakse, ise ootad kivi peal rõõska sooja piima. Hõllus karjatanumast / näku vasta / rõõsk ja lämmi pümme. Keegi ei ütle, et istu ja oota, aga sa tead seda omast kogemusest, sa ütled seda enesele ise. See oleks nagu lehmade õhtune tasumaks pika igava päeva, paljaste varvaste valu, hommikuse kastevilu, lõunaeelse päiksepalavuse ja parmude kiusu eest. Unevirve silmis, saad oma kruusitäie lehmalõhnalist kosutust.

Nõnda ootavad paljud oma eluõhtul pisikest märki, et nende päev on korda läinud, kari hoitud, hundiga toime tuldud, naabri rukis rikkumata – ja et kodakondsed on seda pidanud mitte ainult enesestmõistetavaks.