Uimastatud ja vägistatud. „Mäletan, et lamasin põrandal ihualasti ja tundsin jalge vahel tulitavat valu.“

Kuidas sai selline asi minuga juhtuda? „Mäletan, kuidas tajusin, et laman põrandal ihualasti ja tundsin jalge vahel tulitavat valu. Mul polnud õrna aimugi, kuidas ma koju olin saanud.“

Ave on kahekümnendate esimeses pooles olev särtsakas naine, kes mõjub igal koosviibimisel seltskonna hingena. Ta on soe, avatud, siiras. Aga pidudel tekib tema siirastesse silmadesse õhtutundide lisandudes murehelk. Ave ei jää koosviibimistele kunagi kauaks ja eelistab koju minna kas viimase ühissõidukiga või valibki üritusi selle järgi, et saaks koju kõndida.

Aasta tagasi Tallinnasse kolinud naisele avanes uus ja põnev maailm. „Elu muudkui käis, pidevalt toimus midagi,“ meenutab ta. Ave täitis õhtuid uusi tutvusi luues ja vanade sõpradega taaskohtudes. Nõnda ka ühel suvisel õhtul, kui ta läks külla kunagisele kooliõele, kes elas tema Pelgulinna korterist kaugel Viimsis.