KUULA | Anne Bõkova: olen siiralt õnnelik iga hetke üle, mis mul on võimalik elada turvalises Eestis

Anne Bõkova on Eesti juurtega ukrainlanna, kes on oma perega siin hästi kohanenud. Ta töötab oma erialasel tööl ajakirjanikuna ja panustab ukrainlaste aitamisse. Ta on siiralt õnnelik iga hetke üle, mis tal on võimalik elada oma poja ja emaga turvalises Eestis.

Anne Bõkova on saanud rahvusvahelise hariduse ja töötanud ka mõnda aega välismaal. Praegu teeb ta koostööd ajakirjaga Eesti Naine ning kirjutab ka teistele väljaannetele. „Minu olukord on väga hea võrreldes nii mõnegi teise perega,“ ütleb Anne ja lisab: „Ma ei kurda, aga pisarad on ikka ja jälle põskedel kui mõtlen: miks on vaja sellist genotsiidi, miks peab ajalugu korduma, miks vaatab kogu maailma justkui kõrvalt?“

Anne räägib, et sõja esimestel päevadel oli mõtetes ja hinges segadus, samas ka lootus, et sõlmitakse ikka rahuleping. „Alguses on hirm. Esimese sammuna helistad oma perele ning loodad, et ehk see on uni. Kui me kümnendal päeval mõistsime, et sõda kestab pikalt, siis otsustasimegi lahkuda,“ räägib Anne.

Anne ja tema pere sõitsid Tallinnasse neli päeva. „Poola piiri ületus oli kohutav kogemus. Autosid oli palju, osades 10 inimest. Pikk ootamine. Hirm inimeste silmades. Lootus oli ainuke, mis hoidis pea selge,“ kirjeldab ta.

„Sõda muudab hetkega inimese prioriteete. Ma mõistsin kohe, et minu senised plaanid on purunenud ja mul tuleb unustada oma unistused. Minu ümber on palju kaotust ning valu,“ kirjeldab Anne. Tema sõnul olid tal plaanid terveks aastaks, plaani selleks päevaks kui pommid kukkusid Kiievi peale...

„Ma soovin tänada eestlasi, kes on olnud nii külalislahked. Ja ma tänan kõiki, kes te olete aidanud ukrainlasi, kes on oma kodumaal ja kelleni eestlaste abi jõuab. Meie ei oleks ukrainlastena kunagi arvanud, et Eesti on meie nii suurim toetaja!“ ütleb Anne Bõkova.