KUULA | Laps ei taha kooli minna. Kuidas tekib koolihirm ja mis aitaks lapsel sellest üle saada?

Kui suvepuhkus saab läbi, on aeg lülituda sügiselainele. Paljude perede jaoks tähendab see, et algab kool ja tuleb taas kohaneda koolirütmiga. Mitte kõikidele lastele ei ole kooli minek aga oodatud sündmus.

Psühholoog, pereterapeut ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi koolipsühholoog ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhataja Karmen Maikalu räägib, mida siis sellisel puhul teha.

Koolitõrge on terves maailmas järjest sagedamini esinev probleem. Kui laps ei taha kooli minna, siis tema sundimise või läbi sõrmede vaatamise asemel peab kindlasti otsima tõrkumise põhjust ja seejärel püüdma leida olukorrale lahendusi. Kui lapse koolitõrgetega ei tegeleta, võib mure süveneda ning sellest võib välja kujuneda koolihirm, mille tulemusel võib saada kannatada nii lapse vaimne ja füüsiline tervis kui ka õppeedukus.

Millal esineb kõige rohkem koolihirmu ja mis võib põhjustada koolitõrget? Mida peaks lapsevanem ja kool ette võtma ja kuidas käituma, et last aidata?

Millist käitumist peaksid lapsevanemad vältima?

Kuidas teha vahet, kas lapse hirm on reaalne, ja millal see võib muutuda manipulatsiooniks? Kuidas aidata lapsel koolihirmust üle saada? Millised võivad olla koolihirmu tagajärjed?

„Me oleme harjunud rääkima lastele, aga mitte lastega“, ütleb Karmen Maikalu. Saates jagatakse mitmeid nõuandeid eri olukordadega toimetulekuks.

Mida võiks lastega koos vaadata?

• animafilm „Pahupidi“ (Inside Out, 2015)

• Ben Furmani sotsiaalsete oskuste õpet tutvustav video „Oskuste õpe“ YouTube’is. See on Soomes Ben Furmani ja tema kolleegide poolt välja töötatud lahenduskesksel lähenemisel põhinev laste probleemide lahendamise meetod, mida saavad oma töös kasutada nii õpetajad, lapsevanemad kui spetsialistid.

Eestis on olemas ka tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin numbril 1226, mis on tööpäevadel avatud kell 16-20 ja kust saab nõu ja abi küsida erinevate professionaalide käest.