Minul oli pikalt to-do-listis kaks sõna: „Kirjuta Marjule“. Marju Kuut mõjutas mind sügavalt, kuigi päriselus ei kohtunud me kunagi. Ta oli hämmastav muusik ja inimene!

Möödunud talvel tutvusin toreda naisega, kes Marjut tundis. Kui tuli jutuks, et olen suur Marju fänn, võttis ta kummutist hunniku Marju päikeseprille ja andis mulle valida. Võtsingi ühed punased, voolujoonelised ja paksu raamiga. Tema tegi sellest pilti ja saatis Marjule, kes vastas soojalt, et oi, nii tore!

Rääkisin sellele naisele ka, et olen mõelnud Marjule kirjutada. Lihtsalt et tänada ja öelda, kui palju ma teda austan. Kirjuta muidugi, julgustas tema, Marju on väga sõbralik! Aga mina võtsin liiga kaua hoogu...

Kui toimus Marju ärasaatmine, kutsuti mind sinna laulma. See oli mulle tähtis hetk. Tundsin, et sain võimaluse Marjule siiski öelda, kui väga ta mulle korda läks. Laulsin tema lugu „See pole see“ ja tunnetasin, mida need sõnad tegelikult ütlevad...

Jaga
Kommentaarid