Carmen Mikiver: mulle meeldib lohakas intelligentsus – natuke luksust, natuke vana ja originaalset
Carmen Mikiver (58) tahtis lapsena lauljaks saada. Vanaemaga Mustlasse poodi sõites pandi tüdruk alati bussijuhi kabiini kõrvale klapptoolile istuma, näoga sõitjate poole. Ja siis esitas tüdrukutirts bussirahvale täiest kõrist „Horoskoobi“ laule! Lauljat Carmenist sellest hoolimata ei saanud, aga elab ta juba seitsmendat aastat Tallinnas Lauliku tänaval.
Kahekorruselise maja ees seisab elegantne tumepruun luksusauto. Auto on jalgväravale nii lähedal, nagu tahaks omanik teda toaski olles kaisus hoida. Carmen ise ei tundu üldse autoinimese moodi, sest tean teda seni vaid kaanefotode järgi: ilus, pisut metsik, glamuurne igatahes.
Naises, kes lahtise välisukse ees lendleva lavendlivärvi riidekanga tagant õue astub, pole glamuuri raasugi. Meikimata, juuksed hooletult kuklasse keeratud, seljas riided, mis isegi pika põrnitsemise peale meelde ei jääks… Ja muidugi paljajalu. Nii toas kui ka õues, st aias.
Carmen on looduslaps – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Arvatavasti istub ta dressipükstes ja paljajalu ka oma auto roolis, mille logoks on hõbedane ring kolme perfektse haruga. Carmen Mikiverile tähendab see firmamärk arvatavasti täiuslikkust, milles elamise on näitlejanna iseenda jaoks loonud.
„Apteeker Melchiori“ sarja teine film on valmis saanud. Seal Annlini kehastav Carmen Mikiver on filmi ka ära vaadanud. „Oli parem kui sarja esimene film,“ ütleb Carmen ja prahvatab naerma. „Sa mängid seal umbes omavanust naist. Nii et oled vana ja kole?“ vihjan rollile. „Nagu ikka!“ vastab Carmen täiesti tõsiselt. Ja täiendab vastust firmanaeruga. Üks, mida ta naudib, on must huumor. Selle järgi on ta eluaeg ka sõpru valinud.