1x
00:00

Kuue kuuga tuli Annal selgeks õppida Eesti keel ja anda intervjuu tele-eetris kogu eesti rahva ees. Too hetk, kus inimeste umbusaldusest sai tunnustus, andis Annale kinnitust, et töökus viib sihile ja armastus on kõikvõimas.

Anna oli 6-aastane, kui armus oma koduhoovis uisutamisse. „Tegelikult olin juba liiga vana, uisutamisega alustatakse 3-4aastasena, aga mu treener soovitas mul minna siiski proovima. Et saada tippsportlaseks, on vaja uisutajana ära õppida väga palju liigutusi, hiljem alustades lihtsalt ajaliselt enam ei jõua. Seepärast olin spordikooli alguses võistlustel ikka tagapool – teistel oli treeningute näol suurem edumaa. Aga mingi hetk see muutus ja mitmekümnest uisutajast olin lõpetamisel alles ainult mina. See on teistmoodi elu, pühendumine spordile 150%. Aga jalgrattaga õppisin sõitma alles 20 aastaselt Eestis,“ naerab Anna. „Varem ei olnud lihtsalt aega. Armastus pani katsetama uusi asju,“ meenutab Anna. „Tippspordiga lõpetamist ma ei kahetse. See oli suur rõõm, sest jäin oma esimese lapse ootele. Nautisin Tallinna vanalinnas jalutamist ja tänaval lillemüüjatelt põllulillede ostmist. See oli ilus aeg,“ meenutab kolme poja ema.

Anna ja Allar Levandi.

Kui endine tippsportlane soovis luua oma uisukooli, ei uskunud temasse keegi. „Töötasin Tallinnas spordikoolis õppealajuhatajana ja mõistsin kiiresti, et ma ei saa lammutada olemasolevat süsteemi, aga ma tahtsin luua midagi teistsugust. Mul oli kogemusi Norrast, mis oli täielik vastand Venemaa uisukoolile ja soovisin luua Eestisse just siinset olukorda arvestava kooli. Meil on nii palju andekaid noori ja minu unistus oli seista nende kõrval, et nad tippu jõuaksid.“

Lapsi ei tohi sundida, palju on vaja rääkida ja toetada, teab Anna. Iga tippsportlaseks saava lapse taga on 200% tema perekond ja lapsevanem, kes loob talle arenguks vajaliku keskkonna. „Ilma selleta ei saa, pelgalt andega tippu ei jõua! See on koostöö treeneri, sportlase ja vanemate vahel,“ selgitab uisutreener. „Minu kolmest pojast teadis Arlet kohe, et tema tahab minna minu jälgedes. Vanemana sundida ei saa, aga teinekord on hetki, mil peab lapse soovidele vastu seisma. Teismelisena on kõigil loobuda tahtmise hetki. Võib-olla Andersiga oleksime mingi hetk pidanud olema suunavamad, aga me olime Allaniga noored ja ka oma elu vajas elamist. Armand oli väga andekas tennises, kõik lapsed on meil sportlikud,“ on Anna uhke. „Olen alati unistanud tugevast perest ja see on olnud minu teadlik valik, seista oma pere eest ja leida lahendusi ka rasketel aegadel. Minu vanemad olid lahutatud ja see ei ole lastele kunagi kerge, kuigi nad said omavahel hästi läbi ja olid alati minu jaoks olemas. Lapsena andsin endale lubaduse, et kui leian mehe, siis ma teen kõik, et minna temaga koos läbi heast ja halvast. Loodan, et see mul õnnestub. Olen oma pere eest seisnud ja võidelnud, see ei ole alati olnud lihtne,“ kinnitab Anna.

„Minu vanavanaisa oli minu eeskuju ja mul oli väga lähedane suhe oma vanaemaga, oma elu põhiväärtused sain temalt. Palju olen õppinud ka Allari vanematelt, neil oli tugev pere. Kuna olin abielludes väga noor ja minul ei olnud eeskuju, kuidas naisena oma mehega käituda, siis õpetas ämm mulle kiiresti selgeks, et Levandid on keerulised,“ naerab Anna. „Oleme koos olnud 33 aastat, see on teekond, mis on jõudnud sisemise rahu ja tasakaaluni. Olen koos inimesega, kellega on lihtsalt hea koos olla. Pühendame teineteisele aega, et kahekesi reisida ja unustada argipäeva mured,“ kirjeldab Anna oma paarisuhet.

Kuula saatest, mis on Anna hea vormi saladused ning mis on tema naiselikud tarkuseterad hoidmaks oma perekonda terve ja tugevana.

Jaga
Kommentaarid