Teadmamees Gunnar Aarma tudeeris esoteerikat juba teismelisena. Noore ajakirjanikuna kohtus ta Hitleri ja mitmete maailma suurkujudega

Kui me aprillis 1995 Pärnus Gunnar Aarma maja ees kohtusime, oli ta 79aastane ja mina selgelt liiga ärevil. Räägiti, et ta loeb inimeste mõtteid ja näeb neist läbi...

Gunnar Aarma juhatas mu esmalt aeda ühe suurema õunapuu juurde ja näitas selle all istuvat Buddha kuju. Ta oli selle mahagonipuust oma kätega voolinud. „Materjal polnud teab mis tavaline, aga vaat, ikka eksisin. Ma ei osanud ette näha, et siia praod niipidi sisse löövad,” tunnistas ta oma viga.

Silmitsesin seda lõhki kuivanud kaunist kuju ja tundsin, kuidas kõhedus taandus. Aarma mainis, et tahtnud kuju tulle heita, ent siis hakanud kahju. „Tõin ta hoopis siia. Las nüüd tuletab siin siis meele’, kellele tarvis, mida tarvis kellelgi...” lausus sirge rühiga väikest kasvu vana mees, silmad teraselt vidukil, suu pisut muigvel, olek avatud ja lahke. Hetk hiljem tõmbas ta kopsud õhku täis ja pahistas siis rahulikult kõik välja tagasi. „Tunnete, kui hea värske kevadine õhk,” ütles ta kui muuseas ja kordas äsjast tegevust. Hakkasin vaistlikult kaasa hingama.