KUULA | Laine Randjärv: sõnad „ei viitsi“, „ei taha“, „ei oska“ ei kuulu minu sõnavarasse

Laine Randjärv on olnud poliitik, koorijuht, muusikapedagoog, Vanemuise kontserdimaja direktor ja kirjastaja. Praegu tegutseb Laine „coachina“.

„Vabadus tähendab võimalust väljendada end vastavalt oma veendumustele,“ võtab Laine jutuks inimkonna ühe tuumteema. „Olen täna parimas kohas oma elus, kuid ka minul on olnud keerulisi perioode. Ei saa salata, et mulle on haiget tehtud inimeste poolt, kes mind ei tunne, ja avalikkuse hukkamõist on olnud osa sellest. Ent iga asi saab ühel hetkel otsa ja palju rahulikum on minna edasi, kui oled endast palju andnud. Ma nimetan neid vajalikeks õppetundideks, see kehtib ka etenduse „Surnus jänes“ kohta. Sellised asjad aitavad paksu nahka kasvatada,“ ütleb endine poliitik. „Võitluste suhtes olen maha rahunenud, aga mind ärritab lauslollus ja populism. Seda on meie ümber palju!“

Lapsed on Lainele alati olnud prioriteet. „Olin tippjuht ja olukordi, kus seadsin oma laste heaolu esikohale, oli palju. Kui läksin Vanemuise direktoriks, olid lapsed 8- ja 12-aastased. Minu töökohustustel ei olnud ajapiiri, seega olin alatasa ka nädalavahetustel ja hilisõhtutel töökohustustega hõivatud. Eks see oli malemäng töö ja pere vahel, aga olen ka linnavalitsuse istungitelt ära jooksnud, kui see on emana vajalik olnud. Olen kanaema,“ naerab Laine. „Naisena pead arvestama, et looduslik emainstinkt paneb prioriteedid paika ka tippjuhina töötades. Minu tütred on nüüd juba üle kolmekümne ja üks neist on ka ise ema. Olen neilt küsinud, et kas ma olen olnud halb ema, sest sain nende jaoks kohal olla vähem kui oleksin soovinud. Nad vastasid, et on saanud ise kasvada ja ise valikuid teha, ma ei istunud neil kukil. Vabadus kasvatab lastes iseseisvust ja ise hakkamasaamise oskust. Igal olukorral on plussid ja miinused,“ leiab Laine.

„Loomulikult ei olnud minu noorus selline kui tänapäeva noortel. Polnud mobiiltelefone, lapsed tuli viia bussiga trenni, maale sõitsime rongiga. Elasime neljandal korrusel ja kuna kokkupandavat käru polnud, magas laps lõunauned rõdul vankris. Sai elatud ja hakkama saadud. Täna meenutan tollast aega heldimusega. Ei osanudki paremat tahta, vaid unistus vabadusest hoidis meid kõiki parema elu lootuses,“ meenutab Laine noorusaega.

Üks keerulisimaid aegu elus oli Laine jaoks abielulahutus. „Olin abielus 25 aastat, otsus minna eri teid ei olnud lihtne. Saatus on mulle alati appi tulnud ja keskkonna muutused ning intensiivne töö aitasid mind sellel perioodil palju. Tühjuse ja segaduse aeg oli vaja üle elada,“ tunnistab Laine.

„Oma kaks peamist põhiväärtust andis mulle kaasa minu ema. Kõige hullem asi, mida inimene saab teha, on reetmine ja see veendumus on minusse sisse juurdunud. Isegi kui mind reedetakse, ei suuda mina samaga vastata. Teine oluline väärtus on tahtejõud. Raskustest tuleb üle saada! Sõnad „ei viitsi“, „ei taha“, „ei oska“ ei kuulu minu sõnavarasse. Tuleb pusida kuni saad hakkama! Püsivus viib sihile. Ka isa on olnud minu suur eeskuju, ta on nii kannatlik. See, kuidas ta võib mõnda asja kaua-kaua viimistleda või detaile uurida, selline rahulikkus on imetlusväärne,“ kiidab Laine vanemaid.

„Armastan oma praegust coachitööd. Ma ei ütle inimestele ette, mida peab tegema, vaid aitan neil läbi küsimuste ise õige tee leida,“ räägib eks-poliitik. Kutsumuseks peab Laine ka oma koorijuhi ametit: „Igas proovis pean olenemata isiklikust olukorrast seisma koori ees ja vastutama kohaletulnute ees. Ka murede puhul on koorist tuge, inimesed saavad unustada korraks oma tavareaalsuse ja olla lihtsalt lauljad,“ räägib Laine.

Kuula saatest, mis on Laine suurim õppetund emana, mis on tema elu valusaim hetk ning milliseid elu kuldreegleid ta praeguses ametis inimestele jagab aitamaks neil oma elu lihtsamaks muuta.