„Kas selline hakkabki nüüd elu olema?“ küsib mees pisut nõutul ilmel rooli istunud satsikleidis naiselt. Nad tegid peatuse, et pildistada roosas ehavalguses moonide ja karikakardega kaetud ääretut lagendikku. Pilt saab imeilus ja teenib Facebookis sadu laike. Autoraadiost tuleb Creedence’i lugu ja suurt suve hoovab igast aknast. Mõni päev tagasi küsis naine sedasama mehelt, ka ise mõningases hämmingus. See oli nende hilisel hommikukohvil, kui ei pidanud kuhugi kella pealt minema ning tänased toimetused võis vabalt homse ja ülehomsegi varna visata. Üle aastate oli käes suvi, kus pärast teist puhkusenädalat ei hakanud painama stress puhkuse peatse lõpu ja veel tegemist ootavate asjade pärast.
