Minu ukrainlased: sellised nad ongi

Oleksin pidanud ukrainlasi tervitama hoogsa privit´iga. See andnuks märku, et minu jaoks ei ole ukraina keel sama mis vene keel ja selle privet. Mõnikord räägib üks täht rohkem kui sada sõna.

Aga ma ütlesin tagasihoidlikult „Tere!“, sest eesti keele õpetamist on siiski õigem alustada eesti keeles.

Järgmised sõnad pidin võtma vene keelest, sest inglise keel vahenduskeelena ei vedanud välja. Inglise keelt mõistsid kõigest pooled mu õpilased. Vene keelega on nagu Siberi gaasiga – päris ilma kõik veel ei saa.

Vabatahtlikud vaated