„Paanika ja tunglemine rongijaamas. Peab istuma mis tahes rongile ja sõitma kuhu iganes!“ Olga Lakiza lugu Harkivist põgenemisest

Olga Lakiza on 36-aastane Ukraina sõjapõgenik. Koos tütar Alisaga tuli ta Eestisse 3. aprillil. Vaatamata kogu üle elatud valule näib naine optimistlik: „Mul on hea meel, et sattusin Eestisse, siin saan areneda ja tunda end turvaliselt.“ Tema sõnul oli Ukrainast lahkumine õige otsus – pärast sõda läheb Harkivil taastumiseks väga kaua aega.

Olga ja tema väike tütar Alisa elasid Harkivis eramajade rajoonis. Strateegilisi objekte lähedal polnud ja oli lootus, et raketirünnakud seda piirkonda ei puutu. Olga valmistas aegsasti keldri ette – paigaldas elektri, varus toitu, tegi valmis koha magamiseks ja puhkamiseks. 24. veebruarist alates elas ta tütrega keldris, minnes üles vaid selleks, et valmistada toitu. „Alguses ei tahtnud ma aeda, peenraid ja muud majapidamist unarusse jätta. Töötas eramaja elaniku psühholoogia – minu kodu on minu kindlus.“

Nähes kuidas olukord järjest halveneb otsustas Olga, et on vaja kiiremas korras linnast lahkuda. „Olime täheldanud, et kõige vähem rünnatakse hommikuti kella 6 - 7 paiku...

Olga lugu loe edasi juba artiklist.