Mulliveinid, millega alt ei lähe

Mullid teevad vabaks! Kui veinides on tarkus, siis mullides on lust. Vahuseid veine toodetakse kõikjal maailmas, aga millal mida valida? Kähku korgid maha ja degusteerima!

Vahuveinide algusajaks peetakse 1531. aastat, kui Lõuna-Prantsus­maal Languedocis hakkasid mungad Mauzaci marjast tootma jooki Blanquette de Limoux. Suure tõenäosusega oli mullide teke selles veinis äpardus, milles nähti varsti hoopis suurt õnne. Tõenäoliselt aeglustus – või pigem peatus – külmade talveilmade tulekul veini käärimine, mis aga kevadsoojadega pudelis uuesti pihta hakkas.

Praegu kannab meetod, kuidas mullid veini saavad, nimetust méthode ancestrale ehk esivanemate meetod. See tähendab, et pärast esimest käärimist pannakse vein pudelisse, kus toimub juba teine käärimine, mis tekitabki aja jooksul mullid.

17. sajandil tõi mees nimega Dom Pierre Pérignon selle tootmis­­viisi Champagne’i maa­konda ja edasine on juba, nagu öeldakse, ajalugu. Tänapäeval toodab vahuveini iga veiniriik maa­ilmas, mõni on tuntum ja hinnatum kui teine. Lähme siis rändama!

Itaalia kolm mulli

Kui jätta kõrvale kuulsa Riia vahuveinitehase legendaarne toodang, siis on tõenäoliselt Itaalia vahuveinid just need, mis esimesena klaasidesse jõuavad. Prosecco, Franciacorta, Moscato d’Asti (viimasest räägime pikemalt artikli lõpus!) on aga vaid mõned saapamaa vahuveinid. Kuid ühed tuntumad ja põhilisemad siiski.

Kui on huvi jääda hea Prosecco juurde, võiks valikusse võtta vaid DOCG ehk kõrgeima apellatsioonitähisega joogid. Nii saab olla kindel, et need on valmistatud 100% Glera sordi marjadest, mis annavad joogile “õige maitse”. Alates 2020. aastast on lubatud samas apellatsioonis toota ka Prosecco Rosé nimelist roosat veini. Peaasjalikult sündis see pidevalt ja hämmastava kiiruga kasvavast nõudlusest roosade veinide järele. Ka Eesti kaubandusvõrgus on väga häid Prosecco Rosé veine, mida tasub proovida. Sillerdav ja marjane pokaalitäis.