Tema mahedas hääletoonis kõlab elukogemuste tarkus. "Terapeudina on mulle oluline isikliku vastutuse küsimus, eriti kui oled raskes olukorras. Süüdistada teisi või ühiskonda ei ole õige. Inimene peab ise peeglisse vaatama ja igat suurt elumuutvat raskust tuleks võtta uue algusena. Seda on raske selle sees olles näha, aga see annab võimaluse tabada ära uus tee. Reaalsusele tuleb otsa vaadata, mitte ignoreerida muret. Vastutus ja ausus aitab meid edasi. Igale olukorrale on lahendus olemas," sõnab Anneli.

"Prast suhte purunemist on kõigil hirm, et kuidas ma hakkama saan. Ka meestel, sest tihti on tugevate meeste kõrval tugev naine, kelle kanda on suur roll peres. Seda ei osata alguses näha ja tunnetada," tugineb Anneli oma kogemustele terapeudina. "See hirm, et ma ei pruugi üksi elada osata on suur. Sügavale peidetud hirm toob esile kõik ebakindlused aga muutus ongi ainuke kindel edasimineku viis sellised olukorras," kinnitab Anneli. "Sain mingil hetkel aru, et olen enda kanda võtnud liiga palju teiste vastutusvaldkondi," meenutab Anneli isiklikke raskeid aegu kui saabus arusaam, et sellisel moel edasi minna enam ei saa ja miski peab muutuma.

Võtta aeg enda jaoks, mõelda kõik detailid läbi ning astuda elumuutev samm on teekond läbi sisemise mina. See mina, kes on tihti ära kaotatud argirutiini ja kohustuste rägastikku. Oma minale otsa vaatamine võib olla üllatav, sest unustatud on palju ja küsimärk on suur sõnade "kes ma olen" taga. "Me oleme oma eluga seal maal, et meil on vabadus valida kuidas me soovime oma elu elada. Sellist vabadust ei olnud meie emadel ega vanaemadel, sest pere oli üks üksus. Põld vajas kündmist ja lapsed tahtsid süüa, selliseid mõtteid ei saanud isegi ligi lasta, et kas ma olen õnnelik. Meie oleme täna eluga sealmaal Eestis, et meie naistena saame hakkama ka üksi. Eesti naised on ettevõtlikud ning tublid. Kõik on võimalik, kui on tahtmist uuesti alustada," lausub Anneli enesekindlalt.

See küsimus, kes ma olen, viis Anneli uut haridust omandama, sest tema soov on olnud aidata inimesi. Advokaadina seadusete keerises ja nüüd terapeudina inimeste hingedes. "Holistika on inimese vaatlemine ühe tervikuna, füüsilise ja vaimse kooskõla tunnetamine. Elada tuleks nii, et minu elulugu ei saaks minu haiguslooks, sest kui me ei ole sisemiselt tasakaalus, siis see ebakõla väljendub mingil hetkel meie füüsilises kehas," ütleb terapeut. "Ega põhjas olek pole ka teinekord halb olukord ja tunnistada, et asjad ei ole hästi, on vajalik tunne. Inimesel on raske loobuda oma lootustest ja ootustest, see ongi inimese jaoks suurim katastroof. See lein on kõige sügavam, kui meie unistused purunevad tuhandeks tükiks," sõnab Anneli.

"Ma olen täna sellises vanuses, kus ma naudin iga hetke. Minus on suurem teadlikkus ja vabadus oma elu korraldada" kinnitab kuldsesse ikka jõudnud Anneli. "Nüüd ongi tähtis küsimus, kuidas oma elu edasi elada," mõtiskleb Anneli. Kuula saatest Anneli kirjanikuks saamise teekonnast, kuidas lapsepõlves kirjutamisest unistanud Pärnu tüdruk oma tunded kaheks raamatuks on trükkinud. Alati saab uuesti alustada.

Jaga
Kommentaarid