Juuksehooldus: vana hea keemiline lokk pole kuhugi kadunud
Kui läheb soojaks ning lõpuks mütsidest ja kapuutsidest loobutakse, võib juustepilt vahel päris trööstitu olla, tõdeb juuksur Aili Õlle. „Juuksed on tuhmid ja elutud, staatilist elektrit täis, ludus ja liibuvad vastu pead. Kindlaim viis end jälle korda saada on korralik lõikus, siis värv ja ka keemiline lokk ei tee paha.”
Keemiliste lokkidega oli vanasti nii, et prouad tegidki tingimata lokid pähe kas kevadel või siis mõne auväärse sugulase juubeliks. Kui juubeleid sagedamini, kiputi ka lokke sama tihti tegema, aga Vene aja kemikaalid olid teadagi, millised. Juustele nende pidev kasutamine igatahes eriti hästi küll ei mõjunud. Vahel „kõrvetati” juuksuris juuksed nii ära, et aitas vaid poisipea (kui mõni proua tollal üldse tihkas endale sellist lõigata lasta...).
Aili ütleb, et tegelikult on meie kliimas keemiline lokk suisa vajalik, et vähegi mingi soeng peas püsiks: „Soengu alusena on lokk väga mugav. Ja lokivedelikke on tänapäeval väga palju erinevaid. Igaüks võib vastavalt soovile valida, kui kauaks ta lokki tahab, kui tugevaid, kui suure rulliga keeratuid. Meie kliimas on ilma toetava lokita soengu tegemine hommikuti üsna mõttetu tegevus (eriti, kui juuksed on pehmed ja hoiavad pead ligi). Kastene ja niiske hommik, rääkimata udust ja vihmast – hoolega tehtud soeng kestab tõenäoliselt vaid bussipeatuseni...”
Paugupealt ei tasu leekivaks punapeaks hakata
Juuksur ütleb, et värvi peale tasuks mõelda ka neil, kes varem oma juukseid värvinud pole. Samas väga suurt muutust esimesel korral ette võtta ei tasu – et värvid erkpunaseks või särelillaks –, sest ilmselt ei tunne värvija ennast pärast peeglist ise ka ära, rääkimata lastest ja lastelastest.
„Valima peaks suhteliselt „oma” tooni, sellise, mis on võimalikult lähedane oma algupärasele juuksevärvile. Värv annab juustele uue elu ja sära. Harva on neid, kes lähevad hõbehalliks või lumivalgeks ilusasti, korraga ja ühtlaselt. Tavaliselt on üleminekuaeg selline kirju, õigupoolest ei see ega teine. Juuksed on kuidagi määrdunud tooniga, mis ei ole üldse ilus,” on Aili absoluutselt veendunud. Kui aga satub, et oma hall on ilus, siis ei tasu seda juuksuri arvates värviga kinni katta: „Puhast ühtlast hõbevalget tooni ei tee järele ühegi värviga!”
Kui värvid, siis tee seda pidevalt
Mis aga oluline: kui juukseid värvima hakata, siis peab seda tegema pidevalt.
Muidugi, juuksurist odavam variant on minna poodi, sealt juuksevärv osta ja kodus ise värvida. Enne seda peaks aga ikkagi tegema juuksuris korraliku stiilse lühikese lõikuse või siis varasemat lõikust värskendama.
„Ise värvimine on aga alati natuke riskantne, eriti, kui seda esimest korda teha. Muidugi, vahel teab inimene täpselt, mis tulemust ta saada tahab, ja siis on natuke lihtsam. Aga esimene nõuanne on: kui poest värvi valida, siis alati pigem võtta toon heledam kui tumedam. Päris palju on ette tulnud, et tahetakse pruuni pead, võetaksegi oma meelest see õige pruun värv ja kui siis poole tunni pärast vannitoas värv juustest maha pestakse, on pea süsimust. Pruunid toonid lähevad vägisi kätte väga tumedaks, eriti siis, kui all on hall juus. Ise värvimisega on ka see asi, et kui juuksur teeb salongis värvides pähe erinevaid toone, et tulemus jääks loomulikum, siis ise kodus seda juba ei tee. Kui otsustatakse ise värvida, siis võiks kindlasti keegi abiks olla. Muidu võib juhtuda, et pea jääb kuklast lapiline,” soovitab Aili.
Keeruline lõikus nõuab pidevat juuksurikätt
Mingit ultramoodsat keerulist lõikust Aili vanematele daamidele siiski ei soovita. Sest selline pea tahab juuksuri kätt umbes iga kolme nädala tagant – välja kasvanud popp lõikus on üks koledamaid vaatepilte. Ja sellist pead kodus ise juba vormi ei lõika, olgu või spetsiaalsed juuksurikääridki olemas (ettevaatust: juuksurikääridega ei tohi MITTE MIDAGI peale juuste lõigata, ka paberit mitte!).
Lihtsa soengu puhul ei viitsita näiteks ainult tukalõikamise pärast juuksurisse minna ja aetakse see asi kodus ise korda. „Aga isegi kui tahate vaid tukka pisut lühemaks lõigata, siis sahtlist võetud kanakääride või muude majapidamises kasutusel olevate terariistadega ei tasu juuste kallale kindlasti minna,” loeb Aili sõnad peale.
Vanemate prouade pikkade juuste kohta ütleb Aili, et ega kedagi ei saa ju sundida juukseid maha lõikama, kui talle endale ta pikad juuksed meeldivad.
„Aga noorust, värskust ja moekust lisab ikka just stiilne lõikus. Eks ka lastelastele meeldivad ju nooruslikud vanaemad. Pikad juuksed, mida mugavalt krunni keerata või sabasse kokku tõmmata, – eks see ole rohkem selliste laiskade inimeste asi. Pole ju muud muret kui vahel kärpida juukseotsi ja tukka, kui see on,” naerab Aili.
Milline lõikus just eriti moes on, ei oskagi Aili täpselt nimetada: „See on ikka rohkem maitseasi. Üldiselt võiks eakama naise soengujoon olla suhteliselt pehme ja naiselik. Enamasti ei nõua selline soeng ka iga kolme nädala tagant juuksuri juures värskendamist.”
Meestele päris oma värvid
Aili sõnul käib juuksuris ka päris palju mehi juukseid värvimas. Noored on eriti aktiivsed, aga Aili klientide seas on nii mõnigi vanem härrasmees.
„Praegu toodavad paljud firmad spetsiaalselt meestele mõeldud värve. Need on sellised värvid, mis lähevad pealt üsna kergesti maha, nii ei jää juuksejuurtele väljakasvamise ranti. Selline värv ei riku ära ka juuste oma pigmenti. Nii et võib katsetada, kes soovib,” julgustab Aili mehi.
Elukiri
