Ent õnneks lükkas seesama elu Ulfsaki teele ka rohkelt väärtuslikke võimalusi. Kui Räpinas sündinud-kasvanud poiss koos perega Tallinna kolis ja Lembit 7. keskkooli (praegune inglise kolledž) läks, olid ta hinded kehvapoolsed. „Ainuke asi, mis klappis, olid jutustavad ained,“ meenutas ta ja täpsustas: „Seal, kus oli vaja möla suust välja ajada.“ Sõpru leidis ta uues koolis kiiresti, koos klassivendadega käis lõputu nalja ja nägude tegemine, õppimine tundus teisejärguline.