„Inimloomuse ehedat headust on siin igal sammul tunda.” Erivajadustega inimeste ühiskodu, mis on rõõmsam kui mõnigi tavakodu

Erihooldust vajavate inimeste probleemidest kuuleme sageli minoorsel toonil, kuid Saaremaal leiab sootuks rõõmsama kõlavärviga ühiskodu.

Läinud aasta augustis rääkis tuttav sotsiaaltööta­ja, et ta on uues kohas tööl. Eraelus polnud tal lood kõige päikeselisemad, kuid kõrva jäi, et tööl on tal sellised päikesekiired, kes ka mustemast august välja toovad. Mis imekoht see selline on?

Pool aastat hiljem sean sammud Kuressaarde, mullu augustis avatud ööpäevaringsesse eri­hooldusasutusse Merineitsi Kodu.

Majas ei paista liikumist, pärast lõunasööki peetakse tubades vaikset tundi. Päeva tegevus­juhendaja Anneli Jakobsoo tuleb uksele vastu, toas tervitavad mind tema kolleeg Kati Kuivjõgi ja tegevjuht Andrus Õunpuu. Punapõskne lumivalge habemega härra ei vasta kuidagi telefonivestluses tekkinud ettekujutusele kontoris lipsuga asju ajavast ülemusest.

Pika söögilaua ääres, mis mahutab koos personaliga veel kümme majaelanikku, on aega lähemat tutvust teha...