Kas ei soovinud tudengiaastate armu­lugu mainida Ülo poeg Tenno Sooster, kelle kannul kaamera peamiselt filmis ringi liigub? Või ei tahtnud ebamugavat lisaliini sisse tuua režissöör Lilija Vjugina, arvates, et naistemehe kuulsusega sürrealisti elus oli suhteid nagunii palju – mis see üks loeb?

Igatahes tundub kahtlaselt esoteerikasse kalduv filmiepisood, kus näidatakse Soosteri varajasi pilte, millel tumedate juustega noor naine – ja räägitakse, nagu oleks kunstnik imeliselt ette näinud oma tulevast abikaasat. Tõsi, neiu piltidel on Lidiaga väga sarnane. Kuid vähesed teavad, et kaks tähtsat naist Ülo Soosteri elus – koolipõlve­kallim Ellen Sibrits ja hilisem abikaasa Lidia Serh – olidki väga sarnased. Ja naine, keda Sooster on kujutanud enne Lidiaga kohtumist, on tollane Tartu ülikooli prantsuse filoloogia tudeng Ellen.

Videoülesvõttes, kus juba kõrgesse ikka jõudnud Ellen meenutab oma koolipõlveromanssi Üloga, ütleb ta, et mees kirjutas talle vangi­laagrist kirja, kus mainis: “Kohtasin naist, kes on väga sinu moodi.” Ehk siis Lidiat. Kirja­vahetus Ülo ja Elleni vahel kestis läbi aasta­kümnete kuni Soosteri varajase surmani 1970. aastal. 

Edasi lugemiseks: