Teeme selgeks, miks on oluline, et nii mees kui naine hoolitseksid laste eest ja teeksid majapidamistöid

Mõnda aega tagasi rääkisime ühes artiklis abielu peamisest mõttest ehk nii rõõmude kui kohustuste jagamisest. Üks Naisteka lugeja nõustus sellega ja kirjutas pikemalt, miks on ikkagi nii oluline, et kohustused oleksid jagatud.

Enamus abielusid kisuvad kiiva seepärast, et inimesed abielluvad pragmaatilistel kaalutlustel, mitte armastusest. Need vähesed, kes abielluvadki armastusest, kipuvad aga seetõttu lahku kasvama, et argipäev teeb oma töö ja inimesed ei viitsi/oska suhte nimel tööd teha. Abielu on aga selleks, et armastavad inimesed oleksid koos nii heas kui halvas, toetaks teineteist ja oleksid teineteise jaoks olemas.

Tihti aga kipuvad inimesed suhet võtma justkui vorst vorsti vastu — annan seda ja saan vastu toda. Samuti on nõme suhtumine, et peab olema tööde jaotus, et osad tööd on justkui meeste ja osad naiste tööd. See suhtumine ei vii samuti kuhugi, sest nii nagu paljud naiste tööd, on ka paljud meeste tööd tänapäeval kadunud. Eriti puudutab see korteris elavaid perekondi, ei ole korteris eriti neid n-ö meeste töid ka ja seega olekski normaalne, kui mehed aitaks naisi lastekasvatusel ja majapidamistöödes.

Fakt on see, et need tööd ei kao kuhugi ja kuivõrd lapsed on (üldjuhul) ühised ja süüa tahame me kõik ning riideid kanname me kõik, miks siis peab söögitegemise, nõudepesu, pesupesemine ning lastega tegelemine jääma vaid naise õlule? Sest kui kõik löövad jõudumööda majapidamistöödes kaasa, jääb ka rohkem vaba aega, mida saaks ühiselt veeta ja tagada seeläbi tugev suhe.