Merje lugu: suur armastus ja ühised tulevikuplaanid. Abielumehe ja isaga, kes ei kavatsenudki lahutada

Merje tutvus Kristjaniga n-ö tööpostil, kui ta poes riiulitele kaupu sättis. Merje teadis tegelikult seda meest ammu, sest alati puhtalt ja maitsekalt riides mees käis aastaid seal poes. Merje loo räägib tema sõbranna Annika.

Merje tutvus mehega tõesti poeriiulite vahel. Ta teadis seda meest näo järgi, kuna too kogu aeg seal poes käis. Seni oli mees lihtsalt üks klient ja nagu Merje ütles, polnud mees kunagi varem teda niimoodi vaadanud.

Siis kui mees Merjet niimoodi vaatas ehk silmadega õgis, tundis Merje, kuidas ta nägu õhetama hakkas. Ta püüdis oma tööd edasi teha, aga siis pöördus ja vaatas mehele silma. Mees naeratas. Järgmisel päeval tegi mees jälle poodi asja ja muudkui imetles Merjet paari meetri kauguselt. Ülejärgmisel päeval poetas mees vargsi märkmikulehe Merje pihku ja lahkus seejärel kiiresti. Merje nägi paberilehel telefoninumbrit ja nime Kristjan. Mäletan, et Merje helistas mulle ja rääkis mehest, kes andis oma telefoninumbri. Merje küsis, mida teha — kas ta julgeb helistada või nii ikkagi ei sobi, et üks võõras mees annab sulle telefoninumbri ja sina kohe helistad.