Teeme selgeks: kuidas sündisid Aisakellad, Püha öö, Talvevõlumaa ja teised unustamatud jõuluhitid?

Jõululaulud käivad jõuluootuse juurde niisama kindlalt kui verivorstid, piparkoogid ja kaunistused — nendeta lihtsalt ei saa. Kirikud ja kontserdimajad täituvad jõulukontsertide ja -etendustega, mille vahel raske valida, ning muusikud annavad välja üha uusi jõululugusid. Olgugi et on igati põnev uut pühademuusikat avastada, ei saa kuidagi mööda ka kõigile teada-tuntud klassikalistest jõululauludest, mida võid aastast aastasse kuulata, ilma et tüdineksid. Olgugi et sõnad ja käigud on tihtipeale nii pähe kulunud, et oskad une pealt kaasa laulda, võivad lugude sünnilood teinekord mõningase üllatusena tulla. Head tutvumist mõnega neist!

“Jingle Bells”

Kõigile tuntud jõululaulu “Jingle Bells” eestikeelne versioon “Aisakell” on üdini jõululiku sõnumiga laul. Kas oled aga täheldanud, et ingliskeelses versioonis ei ole ühtegi viidet jõuludele – kordagi ei mainita ei jõuluvana, kingitusi ega ka jõulupuud. Tuleb välja, et loost ei pidanud sugugi jõululaul saama. Nimelt kirjutas laulu autor James Lord Pierpont selle tänupüha teenistuseks, mille jaoks ta pastorist isa oli temalt loo tellinud, ning lugu räägib hoopistükkis 19. sajandi noorte talvistest kohtingukommetest. Hiljem on lugu ja selle sõnad inspireerinud nii kunstnikke, heliloojaid kui ka kirjanikke – “Jingle Bellsita” ei oleks ei “Jingle Bell Rocki” ega ka kuulsaid saanisõidu stseene filmides “Holiday Inn” ja “Jõulud Connecticutis”.

“Winter Wonderland”

Tõenäoliselt ei ole just palju pühade laule, mille maagiliste ja üdini positiivsete sõnade taga peituks niivõrd kurb lugu – kui “Winter Wonderlandi” sõnade autor Dick Smith ei oleks veetnud oma varaseid kolmekümnendaid tuberkuloosiga võideldes, poleks tõenäoliselt seda lugu, mida võib pidada isegi talveaja hümniks, kunagi sündinud. Nimelt oli Smith kirglik laulusõnade kirjutaja, kes pakkus oma loomingut erinevatele artistidele, kuid kelle tekste polnud enne “Winter Wonderlandi” valmimist saatnud suur edu.

Laul “Winter Wonderland” sündis 1934. aastal West Mountaini sanatooriumis, kui Smith oli juba väga haige – ta sai vaevu istuda, veel vähem kirjutada. Ühel külmal pärastlõunal märkas mees aknast välja vaadates lumes mängivaid lapsi. Ta avas akna ja jälgis nende tegevust: kuidas nad lumesõda pidasid, üheskoos lumememme ehitasid, valminud memme ümber tantsisid. Smith tahtis nii väga nendega liituda – mängida viimast korda lumes –, aga ta keha oli selleks liiga nõrk. Niisiis jälgiski Smith lapsi päikeseloojanguni välja, kuni nad koju läksid. Kui ta tagasi laua taha läks, võttis mees pliiatsi ja kirjutas üles kõik oma mõtted, mis teda valdasid. Kirjutatud lugu valmistas Smithile tohutult rõõmu, mis andis talle veel mõneks ajaks elujõudu. Kahjuks aga mitte nii kauaks, et ta oleks näinud, kuidas see lugu edetabeleid vallutama hakkas – Smith suri 1935. aastal.

“Let it Snow!”

Võiks arvata, et selle nii eestlaste kui ka välismaalaste seas armastatud jõululaulu kirjutasid autorid mõnusal talveõhtul, kui väljas sadas laia lund ja kaminas praksus tuli. See pole nii. Looming sündis küll lumepealinnas Californias, aga sootuks teises olustikus – oli palav suveilm. Sammy Cahn on ise raamatus “Songwriters on Songwriting” öelnud, kuidas lugu valmis tõepoolest aasta kõige kuumemal päeval. “Ma ütlesin Jule Styne’ile, et mis oleks, kui läheks randa ja jahutaks end, mispeale ta vastas, et miks me ei võiks hoopis siia jääda ja kirjutada koos ühe talvelaulu,” pajatab Cahn raamaturidadel. Põhjusena, miks laulus korratakse fraasi “let it snow” just kolm korda, mitte näiteks neli, toob Cahn välja, et kolm on lihtsalt lüüriline.

“Püha öö”

“Püha öö” kui ühe kuulsaima jõululaulu kirjutas 1816. aastal Austria katoliku kiriku preester Joseph Mohr. Lugu pidi esitusele tulema 1818. aasta jõuluõhtul, aga just sel ajal olevat kiriku orel katki olnud. Kuna Mohril oli aga kindel soov täiendada jõuluöö missat muusikaga, palus ta oma sõbral Franz Gruberil teha loole kitarriseade. Nii tuligi lugu sel õhtul esitusele orelita, aga laulukoori abiga. Selles, et orel ka päriselt katki oli, ei olda siiski kindlad. Näiteks arvavad mõned, et Mohr tahtiski teenistusele uut jõululugu ning kuna ta oli väga kiindunud kitarri, oli selline sündmuste käik võrdlemisi loogiline.

Jõululooga käib kaasas ka üks legend, mille järgi tahtis Mohr, et lugu esitaks lastekoor. Nii olevatki kutsutud kokku küla lapsed, et nad saaksid jõuluöö teenistusel oma vanemaid üllatada. Keset proovi olevat aga orel ootamatult nii rikki läinud, et sellest ei tulnud välja ainsatki nooti, mistõttu pidid lapsed õppima loo ära kitarri saatel. Väidetavalt läks lastel laulu õppimine niivõrd lihtsalt, et nad said seda laulda ilma igasuguse saateta.

“Santa Claus is Coming to Town”

Võib öelda, et see üdini lustakas jõululaul sündis väga kurbade sündmuste taustal. Nimelt sai sõnade autor James Gillespie ettepaneku kirjutada tekst Cantori jõululaulule mõni aeg pärast seda, kui ta oli kaotanud oma venna. Esialgu Gillespie mõistagi keeldus ettepanekust, tundes end liiga sügavas leinas olevat, et rõõmsa laulu kirjutamisele üldse mõelda. Kõik muutus, kui ta sattus hiljem metroosõidul mõtlema tagasi ühistele mälestustele oma vennaga – muu hulgas meenusid ema pidevad manitsused, kuidas jõuluvana neid igal sammul jälgib. Just need rõõmsad mälestused panid ta meelt muutma. Ta võttis taskust ümbriku ja kõik mõtted said justkui võluväel kirja pandud – sõnad valmisid ei rohkem ega vähem kui 15 minutiga.

Allikad: Paul Zollo “Songwriters on Songwriting”, Ace Collinsi “Stories Behind the Best-Loved Songs of Christmas”

KAS TEADSID, ET ...

... kuna aina enam mõjutavad singlimüügitabelite positsioone Youtube’i ja Spotify striimid, on Mariah Carey 1994. aastal välja antud jõuluhitt “All I Want For Christmas Is You” saanud viimaste aastatega edukamaks kui kunagi varem. Möödunud aastal jõudis laul singlitabelis Billboard Hot 100 üheksandale kohale, mis tõi Careyle tema 28. esikümneloo – seda alles 23 aastat pärast laulu tegelikku ilmumist. On tõenäoline, et tänavu jõuab naise legendaarne lugu veel kõrgemale positsioonile. Igatahes on hitti müüdud üle 16 miljoni koopia üle maailma, mis teeb sellest Mariahi edukaima laulu.

... vanim jõululaul arvatakse olevat “Jesus Refulsit Omnium”, mis on nii nagu paljud teised esimesed jõululaulud, kristlik hümn. Hümni kirjutas Poitiers’ Hilarius kuskil 4. sajandil. Arvatakse, et Hilarius võis luua selle loo pärast esimest teadaolevat jõulupidustust, mis toimus 336 pKr. Olgugi et “Jesus Refulsit Omnium” on vanim jõululaul, ei ole see tänapäeval üldsusele väga tuntud.

... enim müüdud singel läbi aegade ei ole miski muu kui Bing Crosby “White Christmas”, meil tuntud ka kui “Valged jõulud”. Seda on müüdud umbes 50 miljonit koopiat üle maailma.