Selle tulemusena leiti, et inimestel, kes just rattaga sõitsid ning inimestel, kes sõitsid rattaga ja läksid pärast seda vanni, olid väga sarnased näitajad. Veresuhkrutaseme tõus oli aga ca kümme protsenti madalam neil, kes käisid pärast trenni ka soojas vannis.

Teadlased võtsid uuringu kokku, väites, et “passiivne soojenemine” aitab kehal jahtuda ja Soomes kasutatakse seda lausa raviviisina. 2015. aastal Soomes läbi viidud uuringu käigus avastati, et inimestel, kes käivad regulaarselt saunas, on väiksem südameataki risk. Aasta hiljem leidisid ka Oregoni ülikooli teadlased, et soojad vannid aitavad vererõhku normis hoida.

“Paljudes kultuurides ollakse kursis sooja vanni kasulike omadustega, aga alles hiljuti on ka teadlased hakanud nägema passiivse soojenemise kasulikust mõjust inimese tervisele,” kommenteeris leitut uuringu autor Steve Faulkner.

Allikas: Providr

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid