Lugeja kurdab: töökaaslasega oli vastastikune meeldimine ja nii aasta otsa, aga ühel õhtul avastasin, et olen armunud ega tea, kas tunded on vastastikused
Samamoodi nagu õnnetuse puhul, võiks öelda ka, et armastus ei hüüa tulles. Vahel see lihtsalt juhtub, küsimata sult kohta ega aega. Nii võibki juhtuda, et armud ära oma töökaaslasesse, aga ei julge küsida, kas tunded on vastastikused, sest see võib suhted hoopis keerulisemaks muuta. Mida teha? Naisteka foorumis kirjutab üks armunu enda kogemusest.

“Töökaaslasega oli vastastikune meeldimine ja niimoodi aasta otsa,” kirjutab ta. “Kohtudes kogu aeg toimus midagi ja toimub tänaseni. Ühel õhtul avastasin, et ma ei olegi enam see, kes olukorda kontrollib, vaid olen armunud ja mõtted on peamiselt ainult tema peal.
Ei hakka ju töökaalasele otse üles tunnistama. Ei satu töisest keskkonnast väljaspool kokku ka, et saaks vabamas õhkkonnas otse suhelda ja vaikselt uurida, kas armumine on ühepoolne või ei. Enne ei olnud, aga mine tea. Muidu nagu hea tunne, aga segab ka.
Armunu aju olevat nagu kokaiinisõltlase aju. Nii et võõrutusravile — aga kuhu?”