Oleme jõudnud hetke, kus on aeg leida uued ideaalid. Äkki on aeg märgata, kuidas me räägime ise naistest ja meestest? Mida seostame sooga? Naised on endiselt esindamata. Küsimus pole selles, et neid poleks või ei oska rääkida.

Iga ei, mida ütleb naine esinemisvõimalusele, tõstab tema mitte nähtavust. On aeg anda naistele õigus olla mujal kui ainult paberil. Kuid seda peab igaüks ise tahtma.

Endiselt on naisküsimus popp teema — seda ala- ja naeruvääristatakse. Ma olen aastaid vaikinud ja küsinud vähe raha, sest olen uskunud, et ma pole piisav. Ja seda on öelnud teised naised: küll sa lõpuks maha rahuned; kas sa ei karda, et kui oled iseteadlik, ei taha sind mehed? Naiste surve on üüratu. Liiga palju leidub Eestis tütreid, kes saavad vaid seepärast lapse, et rahuldada enda emade soovi saada vanaemaks.

Varem vaikisin, sest tubli naine ei räägi sellistest asjadest. Kas ma olen feminist? Muidugi olen, kas sa siis pole? Ja kui pole, siis milliseid väärtusi sa enda lastele edasi annad? Milline on hea eesti naine? Õige vastus: rahul. Hea naine on olla raske, sest peame oleme tublid tüdrukud. Ülikooli võib minna, aga juhiks ei pea pürgima, sest pere on vaja luua. Naisel võivad olla apsed, aga mitte liiga palju. Ta ei tohi olla liiga rikas, sest muidu oleks mees ohustatud.

Täna, 3. märtsil toimub Eesti Rahvusraamatukogus Eestimaa VII Naiste Kongress, mille moto on „Naise sõna loeb“, mille eesmärgiks on pakkuda välja lahendusi välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Konverentsil võttis sõna ka enesemeisterlikkuse koolitaja ja coach Epp Adler, kes rõhutas naistevahelise solidaarsuse olulisust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena