Dr Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi varajase avastamise keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb sageli ilma sümptomiteta või meest oluliselt häirivate ilminguteta. „Võib esineda sage urineerimine, uriini väljavoolu mõningane takistus, kuid sellistele sümptomitele ei osata tähelepanu pöörata,“ märkis dr Toomas Tamm. „Seetõttu on väga tähtis tõsta meeste ja nende lähedaste teadlikkust haiguse olemusest ning motiveerida mehi arstiga varakult konsulteerima.“

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarsti dr Martin Kivi sõnul kuuluvad eesnäärmevähi riskigruppi eelkõige 50nda eluaasta ületanud mehed, kuna vanemas eas risk eesnäärmevähki haigestuda mitmekordistub. Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus ja tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kelle esimese astme sugulasel – isal, pojal või vennal on diagnoositud eesnäärmevähk.

„Kaebuste või riskifaktorite olemasolul tehakse mehele vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni test. Juhul kui test ületab normi, on tegemist suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks,“ märkis dr Martin Kivi. „Kui haigus ikkagi diagnoositakse ja tegemist on varajase staadiumiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete 5 aasta elulemus on üle 95%.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena