Mina olen alati arvanud, et täiskasvanud inimesed võiksid enda riietamisega ise hakkama saada ja ma pole selle pealegi tulnud, et peaks mehele ettekirjutusi tegema, kuidas või mida ta peab kandma ja mis pole lubatud. Samuti pole ma talle ühtegi riideeset kunagi ostnud, v.a üks paar sokke, mida ta ise minult ükskord palus, kui tal endal polnud mahti poodi minna. Erinevalt muidugi Kadist, kes ei lubagi oma meest vist üksinda riidepoodi ja ostab talle kõik asjad ise, trussikutest ja sokkidest kampsunite ja talvesaabasteni välja. Jah, mees näeb tal tõesti alati hea välja, tuleb tunnistada. Mind aga ei häiri see, et mu mehel on teised prioriteedid ja ta ei veeda hommikul tunde peegli ees end sättides, juukseid soengusse geelitades ja lipse-sokke-kingi valides. Mul on ausalt öeldes üsna ükskõik, mis tal argipäeviti seljas on, peaasi, et kuskil auke ja plekke poleks. Riietuse pärast märkusi teha või lausa tülitseda oleks mu meelest üsna piinlik.

Aga mida Naisteka lugejad arvavad? Kelle asi on meest riietada ja kelle kapsaaeda visata kivi, kui mees ei näe kõige viisakam välja? On see tõesti naise süü, sest naine vastutab mehe välimuse eest, või peaks täiskasvanud mees iseendaga ikka ise hakkama saama? Avaldage arvamust!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid