Hämmingus lugeja: kas tõesti peab naine vastutama selle eest, milline ta mees välja näeb?
Sain ükspäev suure üllatuse osaliseks, kui sõbrannadega kohvikus istusime ja üks neist meie vastaslauas istuvat paarikest kommenteerima hakkas. Oli kaugele näha, et tegu oli paariga, kes on ammu koos, mitte värskelt armunud. Sõbranna Kadile jäi silma mehe riietus, mis oli üsna tavaline, aga naine oli väga ilusasti sätitud, soeng peas, küüned hoolitsetud ja nägu meigitud, riietuski viisakas ja silmapaistvalt kena. Kadi arvas, et naise kohus on hoolitseda selle eest, et mees kaltsakana kodust välja ei astuks ja temal naisena tunneks piinlikkust, kui tema meest näeks keegi väljaveninud T-särgis ja loppis põlvedega pükstes.
Selle jutu peale hakkas ka minul piinlik, aga ainult korraks. Mõtlesin nimelt hetkeks selle peale, milline minu abikaasa välja näeb ja tuleb tunnistada, et enamjaolt üsna samasugune nagu too mees seal kohvikus — lohvakas T-särk, suvalised püksid, jakk või dressipluus peal, tossud või vabaajajalatsid jalas. Tihtipeale on ka habe ajamata. Ta pole päris kaltsakas, kuigi kirjeldusest võib selline mulje jääda, minu meelest üsna tavaline. Ja on vajalik ka rõhutada, et riided, olgu millised on, on alati puhtad, hügieeniprobleemi tõesti meil pole. Mina ise armastan end rohkem sättida ja kannan enamjaolt seelikut või kleiti ja kingi. Kui koos näiteks kaubanduskeskuses käime, võib nii mõnigi Kadisugune minu peale samamoodi vaadata — et miks naine mehe eest paremini ei hoolitse ja teda viisakamalt riidesse ei pane.
Mina olen alati arvanud, et täiskasvanud inimesed võiksid enda riietamisega ise hakkama saada ja ma pole selle pealegi tulnud, et peaks mehele ettekirjutusi tegema, kuidas või mida ta peab kandma ja mis pole lubatud. Samuti pole ma talle ühtegi riideeset kunagi ostnud, v.a üks paar sokke, mida ta ise minult ükskord palus, kui tal endal polnud mahti poodi minna. Erinevalt muidugi Kadist, kes ei lubagi oma meest vist üksinda riidepoodi ja ostab talle kõik asjad ise, trussikutest ja sokkidest kampsunite ja talvesaabasteni välja. Jah, mees näeb tal tõesti alati hea välja, tuleb tunnistada. Mind aga ei häiri see, et mu mehel on teised prioriteedid ja ta ei veeda hommikul tunde peegli ees end sättides, juukseid soengusse geelitades ja lipse-sokke-kingi valides. Mul on ausalt öeldes üsna ükskõik, mis tal argipäeviti seljas on, peaasi, et kuskil auke ja plekke poleks. Riietuse pärast märkusi teha või lausa tülitseda oleks mu meelest üsna piinlik.
Aga mida Naisteka lugejad arvavad? Kelle asi on meest riietada ja kelle kapsaaeda visata kivi, kui mees ei näe kõige viisakam välja? On see tõesti naise süü, sest naine vastutab mehe välimuse eest, või peaks täiskasvanud mees iseendaga ikka ise hakkama saama? Avaldage arvamust!
