Jaak Joala 1976. aastal: ilma "Suveööta" ei saa kontserti teha
Juba peaaegu 40 aastat tagasi antud intervjuus meenutas Jaak Joala oma lapsepõlve, kui ta vanematega ooperis ja klassikalise muusika kontsertidel käis ning juba esimeses klassis vilistas kodus Mozarti ja hiljem Šostakovitši sümfooniate teemasid. "Mitte vanemate rõõmuks, vaid lihtsalt jäid meelde," ütles Jaak Joala.
Joalate kodus oli palju muusikat, kuna Jaagu ema oli muusikaliteratuuri õpetaja. Neil oli väga palju klaasikalise muusika plaate, mida Jaak kogu aeg kuulas. Ta oli nii korralik poiss, et emale hakkas tema vaikne leplikkus muret tegema. Ema olevat olnud lausa rõõmus, kui ta läbi akna nägi poega õues kaklemas.
Samas intervjuus rääkis Jaak Joala, et tema esimene armastus kerges muusikas oli Itaalia lapstäht Robertino Loreti, kelle laule ta kodus üksi "Ilusti, kõvasti ja kõrge häälega" järele laulis.
Popmuusikaga läks noore Jaagu suhe tõsisemaks 14-15aastaselt, kui Nõukogude Eesti koolipoisteni jõudsid biitlite esimese lood. Siis tegi ta ise vineerist esimese kitarri ja laulis ansambliga juba terve suve õhtuti Klooga rannas.
16aastasena sattus Jaak kokku Olav Ehala ja Mati Tibariga ja ansambliga Kristallid. Ta õppis siis muusikakooli 1. kursusel flööti ja võeti ansamblisse flöödimängijaks. "Pillimäng ja laulmine tuli hiljem juurde," ütles Jaak Joala. 1966. aastal lindistas ta esimesed lood ansambliga Kristallid.
Jaak Joala arvas 1976. aastal, et "Suveööd" on ta kontsertidel esitanud 1000-1500 korda. Ta ütles, et tuleb arvestada sellega, et muusikat ei tehta iseendale vaid publikule, ja püüab sellega mingil määral arvestada. "Kuigi ma ütlen ausalt, mitte eriti. Mulle ei meeldi üldse selline asi, et ma teadlikult teen ühe laulu, mis peab minema publikusse."
1976. aastaks oli Jaak Joala salvestanud umbes 200 laulu, aga tema suurem kuulsus üle Nõukogude Liidu oli veel ees.
