Naisteka eksperiment: kas fotoepilatsioon vabastab sind igaveseks tüütutest karvadest?

Naistekas jätkab eksperimenteerimist — seekord saatsime katsejänese uurima, mida kujutab endast peene nimega karvaeemaldusprotseduur fotoepilatsioon. Nimi on uhke ning lootused on suured, lubavad ju reklaamid, et selle protseduuri abil on võimalik tüütutest karvadest lõplikult vabaneda! Kõlab ju nagu unelm, eriti enne suve! Kuidas meie katseisikul siis läks?

Naisteka palvel otsustasin eksperimendis osaleda ning fotoepilatsiooni enda nahal järele proovida. Tunnistan — ma ei teadnud sellest enne suurt midagi. Protseduuri kalli hinna tõttu ei olnud ma varem viitsinud uuridagi, mida fotoepilatsioon endast täpselt kujutab. Reklaame olin muidugi näinud ning vilksamisi lugenud foorumites postitusi, aga sealt väga palju targemaks küll ei saanud.

Nüüd aga olin kohe valmis proovima, sest olin ammu igatsenud protseduuri, mis mind soovimatutest karvadest vabastaks. Mind on loodus õnnistanud keskmisest tugevama karvakasvuga. Juuksed kasvavad mühinal ning neid on mul tõesti palju, juuksurid kiidavad! Ise olen ka päris rahul. Aga ka sellistes piirkondades, kus karvu vaja ei ole, on minul neid rohkem kui küll. Seetõttu on suvi minu jaoks täielik piin — kõik hommikud algavad raseerimisega. Üle tuleb käia nii kaenlaalused, jalad kui bikiinipiirkond. Ühtegi päeva vahele jätta ei saa, siis tunnen end lumeinimesena ning mustad tärkavad karvakesed paistavad jalgadelt ja kaenla alt kenasti välja. Naistekas pakkus — tee oma kaenlaalused puhtaks. No miks ka mitte?!

Mida protseduur endast kujutab?

Just tume karv heledal nahal pidigi olema fotoepilatsiooni jaoks parim. Seega seadsin sammud Medemise poole. Spetsialist vaatas mu üle, selgitas protseduuri käiku ning rõhutas, et karvadest vabaneda mul päriselt ei õnnestu, selleks kulub ikka päris mitu protseduuri. Kui mitu, see on individuaalne. Iga protseduuri järel hakkavad karvad üha aeglasemalt tagasi kasvama ning muutuvad nõrgemaks, seetõttu pikeneb ka protseduuride vaheline periood. Selguse mõttes kopeerin siia väljavõtte Medemise kodulehelt: Karvad kasvavad kolmes faasis: aktiivne, puhkav ja väljakukkumise faas. Kuna karvad kasvavad kolmes faasis ja epilatsioon toimib ainult karva aktiivses kasvufaasis, siis on vaja soovitud tulemuse saamiseks teha mitu protseduuri. Laserimpulss neeldub karvasibulas ja tungib kasvutsooni, mille tulemusena karvasibul hävineb ja see karv enam tagasi ei kasva. Peale igat protseduuri kasvab tagasi märkimisväärselt vähem karvu kuni kõik karvad on püsivalt eemaldatud.

Konsultatsioon tehtud, allkiri antud, asume asja kallale. Mina otsustasin proovida, kas mul õnnestub kaenlaalustest karvadest lahti saada. Esmalt raseeris spetsialist pikemad karvakesed ära. Seejärel pidin päikeseprillid ette panema, et fotoepilatsioonil toimuvad valgusesähvatused silmi ei rikuks. Spetsialist võttis aparaadi, mis nägi välja nagu mu poja veepüstol ning hakkas sellega mu kaenla alla tulistama. Ühe kaenla alla sain 10-15 sähvakat. Kaasas olnud fotograaf päris, kas oli väga valus. Ei olnud. Selline tunne oli, nagu süsti oleks saanud või nagu mesilane oleks nõelanud. Ma talun muidugi ka üsna hästi valu, näiteks jalgade vahatamine ei ole minu jaoks piin. Tõenäoliselt on see protseduur mõnele valupelgajale tõeline õudusunenägu. Kui piirkond on ärritunud, soovitati peale panna aloe geeli või bepantheni. Minul polnud suuremat häda — nahk oli vaid natuke punasem kui tavaliselt.

Kogu see protsess võttis koos konsultatsiooniga aega vähem kui kümme minutit. Spetsialist selgitas: nüüd kasvavad karvad tagasi, aga see on normaalne. Umbes 10 päeva pärast hakkavad karvakesed ära murduma või kukuvad ise välja, ka see on väga normaalne, nii peabki.

Jäin põnevusega ootama.

10 päeva ootust ja siis nad lõpuks murdusid!

Järgmisel hommikul vaatasin peeglisse ja vihastasin — nagu poleks eile ülikallil protseduuril käinudki. Karvane mis karvane!  Protseduuride vahepeal ei soovitatud raseerida, hoidusin sellest ning kandsin järgmised nädal aega vaid pikkade varrukatega pluuse ja kampsuneid. 6 päeva pärast protseduuri tundus mulle, et olukord on hullem kui kunagi varem! Kirjutasin Medemisse, uurisin, kas see peabki nii olema ning sain vastuseks, et kõik on okei. Kohe murduvad ära! Kuid minu südamerahu huvides kutsuti mind tagasi follow up protseduurile, et spetsialist saaks pilgu peale heita, kas asi on tõesti nii hull.

Sain aja nädala pärast. Vahepeal oli mul aga üks üritus ja olin planeerinud sinna ilmuda väikeses mustas kleidis, mis tähendab, et karvased kaenlaalused ei oleks just eriti hästi sinna juurde sobinud. Ajasin karvad maha. Ise mõtlesin küll, et kas nüüd keerasin kõik tuksi ja alles hiljem meenus, et oleks ju võinud vaadata, kas karvad tulevad välja või murduvad ära… Ja nüüd alles läks põnevaks! Kaks päeva pärast raseerimist oli olukord kaenla all endiselt puhtam, kuivem ja muretum. Neli päeva hiljem Medemisse jõudes olid küll pisikesed karvakesed oma nina välja pistnud, kuid spetsialist tõmbas need pintsettidega välja ja näitas mullegi, et nüüd on see etapp lõpuks kätte jõudnud!

Läksin koju, tõmbasin pintsettidega kaenlaalused puhtaks ning olin rõõmus! Eriti rõõmus olin ma veel nädal hiljem, kui ei olnud ikka pidanud raseerima! Siis hakkasid karvad vaikselt tagasi tulema, aga need olid nüüd pehmed, nõrgad ja heledad, mitte karmid “hispaanlase karvad,” nagu mu sõbranna ükskord tabavalt ütles.

Kokkuvõte

Lähen üsna pea järgmisele protseduurile. Praeguse seisuga on mul kaenla all umbes poole vähem karvu kui varem ja seda kõigest ühe protseduuriga.
Epileerimine ise ei ole nii valus kui arvatakse, kuigi väga mugav ka ei ole. On väljakannatatav.  Ebamugav on protseduuride vahelisel ajal käia ringi nagu jeti, sest raseerimine sel ajal ei ole soovitatav. Aga kui suudad välja kannatada 3-4 protseduuri, siis tõenäoliselt võidki edaspidi karvamured unustada. Algul olin väga skeptiline ja eriti skeptiline olin ma protseduuri hinna suhtes (umbes 70 eurot ühe protseduuri eest kaenla all), kuid nüüd, kui ma olen selle kõik ise läbi teinud, usun küll, et karvadest lahti saada ongi täitsa võimalik! Ma loodan, et andestate, et pilte seekord juures pole ja peate uskuma vaid mu sõnu. Fotod kaenlaalustest karvadest ei ole just eriti vaatamisväärilised.

Täname Naisteka uut koostööpartnerit ilukeskust Medemis, kelle spetsialistide käe all protseduur läbi viidi!