Palju häid filme tugineb eesti kirjandusteostele, kuid nüüd on teada ka vaatajate lemmik
(21)Vikerraadio selgitas kuulajate abiga välja lemmikfilmid, mis tuginevad eesti kirjandusel. Ülekaalukalt võitis hääletuse režissöör Arvo Kruusemendi 1969. aastal valminud „Kevade“, mis põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustustel.
Vikerraadio toimetuse valikul pandi hääletusele 36 filmi aastatest 1964 kuni 2024. Kaheksa päeva jooksul anti filmidele Vikerraadio kodulehel kokku 37 516 häält, korraga sai hääletada kuni kümme filmi poolt.
Üleskutsega soovis Vikerraadio eesti kirjanduse päeval ja algaval raamatuaastal meenutada, kui palju häid filme tugineb eesti kirjandusteostel ning pakkuda korraga inspiratsiooni nii lugemiseks kui ka filmiklassika taasavastamiseks.
Ülekaalukalt, 3760 häälega, võitis esikoha 1969. aastal esilinastunud „Kevade“ (režissöör Arvo Kruusement), mis põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel. Teise ja kolmanda koha vahel toimus rebimine viimase minutini. Lõpuks jäi 2929 häälega peale 2019. aastal valminud mängufilm „Tõde ja õigus“ (režissöör Tanel Toom), mis tugineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Kolmanda koha pälvis 2917 häälega 1969. aasta film „Viimne reliikvia“ (režissöör Grigori Kromanov), mille aluseks on Eduard Bornhöhe romaan „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“.
Üleskutse idee autorit, kirjandusteadlast Maarja Vainot üllatasid tulemused mõneti: „Oli küll oodata, et esikolmik kujuneb nendest filmidest, mis seal nüüd ongi, aga ikkagi on omajagu üllatav, et „Kevade“ suutis võita kaasaegset filmikunsti ning „Tõde ja õigus“ omakorda kultuslikku „Viimset reliikviat“. Üldiselt näib, et inimesed on hinnanud mõlemat, nii raamatut kui ka filmi korraga. Esirinnas on teosed ja autorid, mis inimestele juba on südamelähedased ning järelikult on film suutnud midagi põhilist ja olulist filmikeelde ümber tuua. Paistab, et tüvitekstid töötavad igas variandis. Hea meel on sellest, et uuemad ja vanemad kirjandusteosed ja nende põhjal tehtud filmid on heas tasakaalus - ei ole nostalgiavalik, vaid ka uuemad filmid on oma koha leidnud.“
Vikerraadio kuulajate 20 lemmikut
„Kevade“ (A. Kruusement, 1969) / O. Luts „Kevade“, 3760 häält
„Tõde ja õigus“ (T. Toom, 2019) / A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus I“, 2929 häält
„Viimne reliikvia“ (G. Kromanov, 1969) / E. Bornhöhe „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“, 2917 häält
„Seltsimees laps“ (M. Siimets, 2018) / L. Tungal „Seltsimees laps ja suured inimesed, Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed“, 2462 häält
„Nukitsamees“ (H. Karis, 1981) / O. Luts „Nukitsamees“, 2157 häält
„Nimed marmortahvlil“ (E. Nüganen, 2002) / A. Kivikas „Nimed marmortahvlil“, 2018 häält
„Nipernaadi“ (K. Kiisk, 1983) / A. Gailit „Toomas Nipernaadi“, 2006 häält
„Suvi“ (A. Kruusement, 1976) / O. Luts „Suvi, Tootsi pulm“, 1967 häält
„Ukuaru“ (L. Laius, 1974) / V. Saar „Ukuaru“, 1723 häält
„Viini postmark“ (V. Käsper, 1967) / A. Liives „Viini postmark“, 1331 häält
„Naerata ometi“ (A. Iho, L. Laius, 1985) / S. Rannamaa „Kasuema“, 1320 häält
„Apteeker Melchior“ (E. Nüganen, 2021) / I. Hargla „Apteeker Melchior“, 1217 häält
„Kõrboja peremees“ (L. Laius, 1979) / A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“, 1027 häält
„Vee peal“ (P. Simm, 2020) / O. Ruitlane „Vee peal“, 913 häält
„Sügis“ (A. Kruusement, 1990) / O. Luts „Sügis. Argipäev“, 897 häält
„Arabella, mereröövli tütar“ (P. Simm, 1982) / A. Pervik „Arabella, mereröövli tütar“, 869 häält
„November“ (R. Sarnet, 2017) / A. Kivirähk „Rehepapp ehk November“, 748 häält
„Supilinna salaselts“ (M. Paju, 2015) / M. Keränen „Supilinna salaselts“, 700 häält
„Sügisball“ (V. Õunpuu, 2007) / M. Unt „Sügisball“, 680 häält
„Tants aurukatla ümber“ (P. Simm, 1987) / M. Traat „Tants aurukatla umber“, 609 häält
