„Eesmärgid seadsin pisikesed, et oleks kergem neist kinni pidada.“ Ajakirja Eesti Naine lugejate mõtted uusaastalubadustest
Ajakirja Eesti Naine soovib aeg-ajalt kaasata ka oma lugejaid, et lugeda ja saada nõuandeid argistel teemadel, olgu selleks siis uueks aastaks antud lubaduste täitmine või mõni muu igapäevaelu puudutav teema. Neljapäeval uurisimegi oma Facebooki jälgijatelt, milliseid lubadusi nemad 2025. aastaks andsid ja kuidas nende eesmärkide täitmine seni edenenud on.
„Minul läheb hästi,“ kinnitas Sigrid. „Eesmärgid seadsin pisikesed, et oleks kergem neist kinni pidada.“
„Lubasime saiakeste ja kookide söömise õhtul lõpetada ja hakata jalutuskäike tegema,“ sõnas Anne. „Siiamaani oleme oma lubadust pidanud.“
„Lubasin teha vähemalt kolm korda nädalas trenni ja vaadata 15 minutit päevas mõnda mind huvitavat erialast veebikoolitust. Seni on enam-vähem õnnestunud,“ jagas Eesti Naise veebijuht Keilit Bauer.
„Väga hästi! Mina lubasin iga päev kapist panna selga uue riideeseme ja need, mis ei sobi või kuidagi ei kõneta, tõstan kõrvale ja kappi tagasi ei pane,“ jagas ajakirja turundusjuht Liisi Sepp.
Helenil on plaan jätkata hoopis eelmisel aastal alustatuga, mis on meie hinnangul tore idee. Ega aastaarvu vahetamisega lubadused aegu.
Oli neidki, kes lubadusi ei andnud. „Ma ei ole poliitik, et lubadusi jagan. Elan oma igapäevast elu edasi,“ sõnas Karin. „Ei anna lubadusi, olen rohkem plaanide inimene. Praegu on käsil kaksaastaku plaan ja see algas 2024. aasta oktoobris,“ lisas Evelyn.
„Kogu see lubaduste värk tekitab illusiooni, et elu käibki aastakaupa: paneme ühe raamatu kinni ja alustame puhtalt lehelt uut,“ mõtiskles Anneli. „Tegelikult oleme 1. jaanuaril enam-vähem täpselt samad inimesed kui 31. detsembril ja elu kulgeb ikka oma rada. Ehk lubadusi võiks anda vajaduspõhiselt: leian, et olen paks, hakkan alla võtma jne. Kuupäev ei oma tähtsust.“
