„Julgege olla ise! Aga selleks peate teadma, kelleks tahate saada. Ei ole vaja rügada lihtsalt ilusate riiete pärast, vaid tasub valida endale oma teema, mis varjab sind nagu kaitsekilp. Mõelge välja mida tahate ja siis järgige seda mõtet: kui sa julged öelda, mida sa elult tahad ja kui sa tead, kelleks sa tahad saada, siis võid endale lubada ükskõik mida. Ei ole vaja lihtsalt passida mööda kaubamaju, vaid minge kooli,“ sõnab Aunaste, kes läks ülikooli ajakirjandust õppima 24-aastaselt, kuna ta ei teadnud enne, mida ta teha tahab.

Ta oli terve elu unistanud näitlejaks saamisest, aga kui ta ei saanud lavakunstikateedrisse sisse, siis läks aega endale uue tee ja teema leidmisega. „Kui Lauristin mult Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna sisseastumiskatsetel küsis, et miks ma sinna astun, siis vastasin, et sellepärast, et ma ei saanud näitlejaks ja ajakirjanik olemine on sellele kõige lähem eluvaldkond – selle peale pidid seal need professorid muidugi minestama,“ muheleb Maire.

Noortele, kes mõtlevad meediatöö karjääri peale, soovitab üle veerand sajandi teletööd teinud ja neli aastakümmet ajakirjaniku ametit pidanud oma ala professionaal: „Ära mitte kunagi tee seda, mida peab. Mõtle välja kõik need asjad, mida sa tahad teha. Minu jaoks oleks kohutav olla ajakirjanik ja teha neid asju, mida peab tegema. Ma ei tahaks kunagi halva tujuga tööle minna.“

Saates räägib Maire paljude huvitavate lugude seas ka oma kogemusest illegaalina Ameerikas, mida nimetab väga kasulikuks elu avastamise ja enda uurimise kogemuseks: „Ma olen seda lauset öelnud juba palju kordi, et kui keegi küsib minu käest surivoodil, et milline oli kõige huvitavam aeg mu elus, siis ma ütlen, et need viis aastat Ameerikas kui ma ei olnud mitte keegi, vaid tegin lihtsaid töid. See oli väga huvitav kogemus! Kui mul seda perioodi poleks olnud, ei oleks mul praegu mitte midagi rääkida. Tänu sellele Ameerikas olemise ajale näen ja hindan ma inimesi ja maailma teistmoodi. Positsioon ühiskonnas ei ole kõige tähtsam. Kõige tähtsam on see, et sa kõige tillukesematest asjadest elus tunned rõõmu.“

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Maire Aunastega juttu ajakirjanikutööst ja meediast, tähelepanust ja kriitikast ning olematust paksust nahast, huumorist ja naljategemisest, noortest ja nutimaailmast, Eestist, Ameerikast ja Portugalist ning paljust muust huvitavast.

*

Maire Aunaste on ajakirjanik ja teletegija. Ta on õppinud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist, ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks ning Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Pärast ülikooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas kõigepealt „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, seejärel juhtis saateid „Öö-TV“, „Hommiku TV“, „Teateid tegelikkusest“, „P nagu poliitika“. 1993. aastal tõi ta ekraanile menuka meelelahutussaatesarja „Reisile sinuga“, mida juhtis viis hooaega. Ühe hooaja tegi ta „Maire Aunaste vestlussaadet“ telekanalis TV1. 2004. aastal naases ta ETV-sse publitsistliku jutusaatesarjaga „Meie“. Seejärel juhtis ta ETV arutlussaadet „Mida teie arvate“, tegi saateid „Head uudised“, „Kirbuturu lood“, „Perepidu“, „Mehed räägivad armastusest“, „Telelegendide lahing“ (koos Marko Reikopiga) ning tuhandete teiste seas intervjueeris ka Robbie Williamsit. 2018. aastal põikas ta ka Tallina TV ekraanile, kus tal oli oma jutusaade „Õhtu Maire Aunastega“. Televisioonitöö kõrvalt on ta teinud nii jutu- kui ka muusikasaateid Raadio 2-s ja Vikerraadios ning osalenud Elmari hommikuprogrammis.

Maire Aunaste on meediapilti panustanud ka kirjasõnas: ta oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja, seejärel asutas ja peatoimetas ajakirja Nädal, tegi hiljem kaastöid ajakirjadele TervisPluss, Maakodu, Kodu ja Aed, Õhtulehele ja Maalehele ning viimased aastad on ta peamiselt kirjutanud ajakirjale Eesti Naine.

Maire Aunaste sulest on ilmunud kolm raamatut: „Iseennast kuulates“, „Viis aastat peidus“, „Mitte ainult meestest“. 2014. aastal tuli ta lavale humoorika autobiograafilise püstijalakomöödiaga „Äraaetud, kuid ülesmukitud“, mille stsenaariumi kirjutas ta ise.

Ta on kuulunud ka XIII Riigikogu koosseisu ja rahvusooperi Estonia nõukokku. 2005. aastal pälvis ta Häädemeeste valla aukodaniku tiitli, ta on Maalehe auhinna laureaat ning olnud mitmeid kordi nomineeritud ja ka pälvinud parima naissaatejuhti auhinna.

Maire Aunaste on tütre ema ja kahe lapselapse vanaema, tal on väike pesa Portugali mägedes ning üheks tema suureks armastuseks on muusika.

Maire Aunaste

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid