„Juba märkamine kuidas tähelepanu ringi uitab on üles ärkamine autopiloodil toimetamisest. Just siis saad sa teha nii-öelda tähelepanu trenni - tuua oma tähelepanu tagasi sinna, kus ta olla võiks. Tähelepanu ringi uitamine on tavalise inimese puhul igati tavapärane. Aga kui seda märgata, siis tekib selline Heureka-moment, et ma saan nüüd jälle ise oma tähelepanu valida ja juhtida. Teadveloleku praktikate käigus avastavad inimesed tavaliselt seda, kui suure osa ajast nad elavad nii, et nad ei pane iseennast üldse tähele.

Aga see enda märkamine on nagu koju tulemine – tagasi iseenda juurde tulemine, kus sa märkad, et oo mina ka siin olen täitsa olemas ja kogen oma olemasolu. Ma märkan oma hingamist, jalataldu, märkan millised mõtted käivad peast läbi või mis emotsioon on parasjagu esil. Kui õppida enda kogemusivaatama mitte kriitiliselt ja hukkamõistvalt, vaid uudishimulikult ja heatahtlikult, siis see on põnev! Kui hakkad teadvelolekusse investeerima oma aega,teeb see võimalikuks navigatsiooni sisemaailmas – see ongi enesejuhtimine,“ õpetab ta enesest teadlikku kohalolu.

Helena sõnul on ka tema töö psühholoogina väga põnev: „Kohtun erinevate inimestega erinevas eluetapi kaares, ja on üpris kurb näha, kui inimene – olgu ta vana või noor – ei ole iseendaga kontaktis ja tal on üle kaheksa tunni päevast nutitelefon käes. Sellest aga tulevad unehäired, probleemid suhetes, ärevus, motivatsioonitus, paljud muud vaimse tervise probleemid.“

Meelerahu õpetaja ütleb, et teadvelolekust on väga raske midagi rääkida, pigem on see väga kogemuslik: „Kui sa koged seda, kuidas sa oled iseendaga kontaktis ja üldse, et sa oled olemas, oma praegust kehaasendit, hingamist, helisid enda ümber – kõige selle teadvustamine aitabki sul praeguse hetkega paremas kontaktis olla. See aitab muuta ka seda, et väga sageli käitume me harjumuspäraselt ja läheme kõige lihtsama vastupanu teed - midagi juhtub ja oleme kohe reaktiivsed. Aga kui niiöelda peremees on kodus ehk sa oled ennast jälgimas, siis sa saad tekitada väikse pausi ja vaadelda, et näiteks miks ma praegu ärritusin ning saad hakata sisemaailma ilminguid nimetama: kogen praegu ärrituse tunnet, süüdistavaid mõtteid, ebamugavustunnet kõhus vms. Selline sisemine paus on väga väärtuslik, ka meie esivanemad õpetasid meile, et enne kui midagi teed või vastad, siis hinga kümme korda sügavalt. Saame teha arukamaid valikuid ja otsuseid selle kaudu, kui oleme iseendast teadlikud.“

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.

*

Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja paljudel teistel vaimse tervisega seotud koolitustel. Täna pakub ta oma 15-aastaseid kogemusi teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest konsultatsioonidel ja retriitidel, koolitab riigiasutusi ja ettevõtteid ning juhendab erinevaid kursuseid. Olles sertifitseeritud teadveloleku õpetaja täiendab ta end selles vallas pidevalt ning panustab aktiivselt selle populariseerimisse ja kvaliteeti Eestis. Ta on Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) asutajaliige ning MTÜ Vaikuseminutid liige.

Helena on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes ning naudib pikki jalutuskäike, meelerahu praktikaid, joogat ning oma psühholoogitöös suure huvi ja uudishimuga inimeseks olemise uurimist.

Helena Väljaste

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid