„Ei ole vaja mõttetult nina püsti ajada ja mängida kedagi teist.“ Anne Veski on alati jäänud lihtsaks inimeseks

„On nagu on. Teeme ära ja ei vingu!“ See on Anne Veski elu moto, mis kandnud teda läbi enam kui viiekümne lava-aasta. Palju ilusat ootab aga veel ees, sest Anne teine elutõde kõlab: ära iial ütle iial...

Superstaar. Diiva. Legend. Hea tuju maaletooja. Anne Veskile tiitleid jagub. Teda armastavad ja tema laule teavad peast ühtviisi nii 7- kui 97aastased. Ta on saanud teha terve elu tööd, mida kõige enam armastab. Vallutanud omal ajal suure Venemaa, esinenud hiigelsuurtes saalides kümnetele tuhandetele kuulajatele, ent ometi jäänud lihtsaks inimeseks, kellega on kerge suhelda. „Ma ei ole loomult konfliktne, püüan pigem heaga,“ ütleb ta. „Kui töö tuleb hästi välja, räägib see enda eest. Ei ole vaja mõttetult nina püsti ajada ja mängida kedagi teist.“ Ta on töötanud kogu oma karjääri meestega – sest pillimehed on valdavalt mehed – ja omandanud seetõttu mittevinguva ellusuhtumise. „On nagu on. Teeme ära! Ei ole mõtet tekitada probleeme endale ega teistele,“ kõlab põhimõte, mis on teda kogu elu saatnud.

Ärevushäirete ja ATH ajastul ei ole me kunagi kuulnud Anne Veski depressioonist. Kas tal siis kassiahastuse-perioode polegi? Üldiselt ei ole, aga kui tuju peakski mingil põhjusel must olema, paneb ta oma hubases Kakumäe kodus peale heliplaadi vanade lauludega ja tuju läheb korraga heaks. „Mõistan täiesti, miks on meie kontsertidel alati nii palju inimesi. Ma ei valeta praegu, kui ütlen, et mu laulud teevad ka minul rinna rõõmsaks.“