„Nagu Muhu muster,“ näpin õielist tekstiili Kristi ploomilillal diivanil.

„Jaa, nagu Muhu, aga tegelikult Mehhikost,“ ütleb Kristi. Tõmbab kokkuvolditud kanga lahti ja näitab, et selle keskne motiiv on edev paabulind. Ent vaheta vau välja, näiteks villavalge tuvi vastu, ja võiks olla Muhu memme tikitud – miks ei!

Need mustrid ja värvid, mida Kristi on enda ümber kogunud, kinnitavad inimkonna ühtsust. Et vahet pole, kust kandist me tuleme, meie mõtted korduvad ja süda tõmbab sarnaste asjade poole. Temagi töid, vakatama panevaid värvivapustusi, võib sestap näidata ja ongi näidatud kus iganes – ainuüksi viimase aasta sees Eestis, Londonis ja Mehhikos, enne seda Berliinis.

Jaga
Kommentaarid