Kertu Moppel: meie riigi ja kultuurivaldkonna säilimiseks peame sinna ka raha panustama

Lavastaja, näitleja ja stsenarist Kertu Moppel arutleb Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ teemal kuidas infoühiskonna ajastul on kodumaise kultuurivaldkonna konkurendiks kogu maailma kultuur ja meelelahutus ning kas ja kuidas riik väärtustab Eesti kultuuri.

„Kui me tahame, et säiliks meie riik ja meie kultuurivaldkond, siis me peame sinna ka raha panustama. Praegu on ajastu, kus me peame nui neljaks hoidma neid niiöelda vanakooli kultuuriasutusi ja -institutsioone: rahastama suurteatreid ja väiketeatreid ning kunstimuuseume ja teisi tegijad – just sellepärast, et meie oma kultuur ei sureks välja üha enam domineeriva Instagrami ja Netflixi taustal,“ tõdeb Kertu Moppel, kelle meelest peaks Eesti kultuurimaastiku säilitamist riiklikult prioritiseerima, sest meie kultuuri konkurendiks pole enam mitte pelgalt teised kodumaised tegijad, vaid kogu globaalne kultuuriruum ja meelelahutustööstus, mis on tänu internetile ja infoajastule kõigile kiirelt ja mugavalt kättesaadavad.

Kertu on selle peale viimastel aastatel palju mõelnud, et mida siis ühiskond väärtustab: „Kui see väärtus, mida töötaja annab, on abstraktne – siis vahel on inimestel raske aru saada, et tema palk ei peaks seetõttu abstrakne olema, kuna ta on ka lihast ja luust inimene, kellel on ka lapsed, kes tahavad süüa ja kelle lasteaiatasu tuleb maksta, kellel on reaalsed elamiskulud. Ma ei saa minna poodi ja osta kurki ning maksta selle eest luuletust lugedes. Mul on tunne, et meil on tihtipeale raske oma ajus ära ühildada nende kahe kapitali omavahelist suhet – intellektuaalse kapitali ja finantsilise kapitali. Ja kuna me elame kapitalistlikus maailmas, siis tekib see tunne, et väärtuslik on justkui kõik see, mis toob raha juurde ja just sinna tuleb veel rohkem raha panustada. Kultuurikorraldajad on nüüd üritanud ära seletada, et loomemajandus on ka majandus, mis toob ka raha tagasi ja juurde, tasub ka sinna raha panustada.

Ja teine kummaline asi selle juures on see, et inimesed ongi nõus tegema tasuta ja pooltasuta asju. Noorte alustajate puhul ongi see loomulik, et tahetakse teha ja kasutatakse võimalust, ka siis kui selle eest tasu ei saa. Aga kui on tegemist juba kõrgharidusega oma ala tegijatega, kes on saavutanud teatud professionaalsuse, siis peaks olema garanteeritud see, et saad kõrgharitud eestlase mediaanpalga.“ See jutt puudutab kuskil palgal olevaid kultuuritöötajaid, kuidas aga saavad hakkama vabakutselised kultuuritegijad, on tema sõnul täielik müstika.

„Miks me arvame, et mingi grupp inimesi ei ole väärt elamisväärset sissetulekut? Ja neid inimesi ei ole ju palju – me räägime mõnedest tuhandetest kultuurivaldkonna töötajatest, kes on väga vajalikud Eesti kultuuripildis. Kui sa hakkad neid inimesi sealt ükshaaval ära korjama, siis ega meil eriti enam mingit kultuuri alles ei jää ... Minu arust ei tundu see mõte üle võlli, et leida neile väärilised töötasud.“

Üks võimalik lahendus võiks olla kunstnikupalk: „Mida rohkem inimesi teeb kunsti, seda vähem on inimesi, kes tegelevad mingite lollustega, või üritavad nui neljaks kapitalistlikku süsteemi üleval hoida, või kes loovad mingit väärtust, mida kellelgi tegelikult vaja ei ole. Kunst ja kultuur on see, mis on inimeseks olemise alus – see on see, mis teeb meist inimesed. Mida rohkem kunstnikke, seda tugevam on kunst ja seda rohkem inimesed seda naudivad. Kunst on ju igal pool meie elus ja ümber ning tihtipeale me seda ei taju, aga kõik meie ümber on kellegi loodud looming.“

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kertu Moppeliga juttu kultuurist, kunstist ja teatrist, näitlemisest ja lavastamisest, tühistamiskultuurist ja kapitalismist, nalja tegemisest ja huumorist ning paljust muustki.

*

Kertu Moppel on lavastaja, näitleja, stsenarist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Näitleja ja lavastajana on ta töötanud Rakvere Teatris ja Draamateatris, lavastanud on ta ka Von Krahli Teatris, Tartu Uues Teatris ja Vaba Laval. Tema tööd on tunnustatud Ants Lauteri nimelise auhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Näitlejana on ta televaatajatele tuttav seriaalist „Padjaklubi“, teatrisõpradele Rakvere Teatrist, Ugalat, Von Krahlist ja mujaltki. Stsenaristina on ta kirjutanud seriaali „Naised vormis“ ja „Homme põgeneme“, mitmeid Tõnis Niinemetsa stand-up komöödia showsid ja töötab mitme käsil oleva projekti kallal. Ta on tütre ema ning leiab, et oluline on toetada kummalisi ja teistmoodi teatrinägemusi.