6 fakti küberiivelduse kohta

Süda on paha, pea valutab... Küberiiveldus meenutab merehaigust, kuid seda põhjustavad hoopis ekraanid. Kui ohtliku nähtusega on tegu?

Kas tuleb tuttav ette? Loed telefonist uudiseid, skrollid Instagramis, vaatad videoid... Ajataju hägustub ja märkad ehmatusega, et tükk päevast jälle läinud. Kuid mitte ainult! Ka silmad kipitavad kahtlaselt, justkui oleks keegi liivapaberiga üle tõmmanud. Pea tundub raske ja kerkib valufoon, ent mis kõige veidram – ajab iiveldama.

Julgen peeglisse vaadata, et minuga on nii juhtunud mitu korda. See on meeles just iiveldustunde tõttu, mis sundis korraks pikaligi heitma ja silmi sulgema. Loogiliselt võttes sain aru, et olen ekraaniga liialdanud, kuid pikemalt sellele ei mõelnud. Püüdsin pigem enesetunnet klaariks saada, et toimetustega jätkata.

Ent mõni nädal tagasi sattusin – jällegi ekraani kaudu! – huvitava artikli peale. National Geographic kirjutas nähtusest nimega cybersickness, otsetõlkes küberiiveldus. Üks artikkel viis teiseni ja peagi polnud kahtlust: just sama asja olingi kogenud, lihtsalt nimetada ei osanud, millega tegu.

Cybersickness ongi nii uus termin, et arvestatav osa asjakohaseid materjale on ilmunud alles viimastel aastatel. Teadlased on asunud usinalt uurima, mis seda tunnet tekitab ja kuidas seda vähendada. Tõuke selleks andis kahtlemata koroonaaeg, mis laulatas inimesed üle maailma ekraanidega – virtuaalses ülekülluses kogesid paljud selliseid sümptomeid.

1. Küberiiveldus on merehaiguse moodi.

Mõnel läheb süda pahaks autosõidu ajal. Teisel siis, kui tuleb tuulise ilmaga olla merel, kus laine jalgealust kõigutab. Kolmas ei kannata lõbustusparkides atraktsioone, kus mängitakse kiiruse ja kõrgusega – näiteks Ameerika raudteed.

Halb enesetunne tuleb sellest, et aju satub segadusse: ta ei saa kehalt selget signaali, kus inimene parasjagu asub ja kuhu läheb. Silmade kaudu tuleb info, et ümberringi on palju liikumist, kuid samas teab aju, et sinu keha püsib paigal.

Halb enesetunne tuleb sellest, et aju satub segadusse.

Huvitaval kombel võib juhtuda samasugune asi, kui inimene skrollib telefonis – see tähendab, liigutab kiiresti pilte või tekste, neid samal ajal silmitsedes. Või töötab samal ajal mitme monitoriga, nii et silm peab hüppama ühelt ekraanilt teisele. Või osaleb veebikoosolekul, kus keegi teine kontrollib ekraanipilti, vahetab slaide või näitab videoklippe. Rääkimata VR-prillidest, mille abil saad virtuaalmaailmas seigelda, kuigi istud samal ajal koduses tugitoolis.

Loogika on sama, kuigi ühel juhul keha siiski liigub ja teisel puhul püsib enamasti paigal. Aju ei saa päris täpselt aru, kuskohas su füüsiline keha asub, ning peegeldab seda ebamugavustundega.

2. Peamine sümptom on iiveldus.

Jällegi, just nagu merehaiguse korral, nii on ka küberiivelduse põhitunnus see, et kõhus hakkab keerama. Ja samamoodi nagu merehaigusega – viis, kuidas keha maha rahustada, on leida visuaalne pidepunkt, mis püsib kindlalt paigal. Keskenduda sellele, et ennastki ankurdada.

Ent pikaajaline ekraanide vahtimine võib teha muudki. Näiteks põhjustada pearinglust ja tekitada tunde, et tuba hakkab su ümber keerlema.

Ekraanid kurnavad silmi – need võivad muutuda kuivaks ja ärritunuks, pilk hägusaks.

Ka peavalusid seovad teadlased küberiiveldusega. Ekraanidesse uppudes jätab inimene end tihti sundasendisse, mis toob kaasa kaela- ja õlavalud ning lõpuks ebamugavustunde peas.

Sümptomitena nimetatakse veel higistamist ja uimasust.

Kui istud ekraanide taga õhtuti, võib kaasuv probleem olla uinumisraskus, sest helendavad ekraanid annavad kehale signaali, et tarvis on ärkvel olla, ja pärsivad melatoniini tootmist, mis võimaldaks rahulikult uinuda.

3. Soodumusi on mitmeid: migreenid, tundlikkus jt.

Inimestel, kel läheb süda pahaks auto- või meresõidu ajal, esineb teistest sagedamini ka küberiiveldust. Samuti mõjutab see rohkem neid, kes kannatavad migreenide all või on korduvalt kogenud peapõrutust.

Hiljutine Ameerika teadustöö järeldas, et näiteks VR-peaseade tekitab küberiiveldust rohkem naistel kui meestel. Ühelt poolt võib ju mõelda, et mis siis ikka, pole vaja nende prillidega virtuaalreaalsuses mängida. Teisalt kasutatakse VRi näiteks meditsiinis, et kirurgid saaks paremini valmistuda eesolevaks keerukaks operatsiooniks. Ning VR-seadmed võimaldavad õpilastel näiteks külastada maailmakuulsaid muuseume.

VR-peaseade tekitab küberiiveldust rohkem naistel kui meestel.

Niisiis on teadlastel igati põhjust uurida, kuidas küberiiveldust vähendada: näiteks kas ja milliseid rohtusid saaks selle vastu ennetavalt võtta. Või kas abi võib olla sellest, kui kuulata kübertoimingute taustaks sõnadeta elektroonilist muusikat – selle hüpoteesini on jõudnud Edinburghi ülikooli teadlased.

4. Sümptomid leevenevad kohe, kui ekraanist eemaldud.

Küberiivelduse puhul on tavaline, et kui eemaldad ärritava elemendi ehk siis paned ekraani käest või tõused arvuti tagant, siis hakkab kehal parem. Ent raskemal juhul võivad sümptomid kesta ka ööpäeva, eriti halval puhul mitu.

Ohtlikuks muutub küberiiveldus enamasti siis, kui tegeled samal ajal veel millegi muuga. Näiteks kui oled autoroolis, aga fooride taga skrollid telefonis – iiveldustunne ja pearinglus võib lõppeda õnnetusega.

5. On hulk nippe, kuidas töist küberiiveldust vähendada.

Küberiiveldust vältida oleks lihtne, kui suudaks vähendada ekraaniaega. Ent olgem ausad, paljud töökohad seda ei võimalda. Samuti on kodukontorid suurendanud ekraaniaega, sest nii mõnedki kohtumised saab maha pidada virtuaalselt.

Siiski, enamasti saab inimene valida, mitu akent tal arvutis korraga lahti on. Nende vahel hüplemine soodustab küberiiveldust.

Virtuaalkoosolekud kurnavad keha vähem, kui neis ei pea osalema videopildiga, vaid saab jälgida ainult heli.

Virtuaalkoosolekud kurnavad keha vähem, kui neis ei pea osalema videopildiga.

Teadlikult saab pidurdada ka oma skrollimiskiirust, samuti sättida endale teavitus, mis utsitab ekraani tagant korraks püsti tõusma ja ringutama. Keera maha ekraanide eredust ja kontrasti, kasuta vajadusel-võimalusel arvutitööks disainitud eriprille. Suurenda vahemaad silmade ja monitori vahel.

Kõikvõimalikud plinkivad reklaamid tasub ekraanilt kinni klõpsida, pop-up-akende vastu on omad tööriistad.

Kui tead, et pead pikalt arvutis istuma, väldi raskesti seeditavat toitu ja tuuluta võimalusel tuba. Hinga sügavalt sisse-välja, et keha saaks rohkem hapnikku ning väheneks pearingluse oht.

6. Arsti poole pole enamasti põhjust pöörduda.

Küberiiveldus on õnneks mööduv ja saad ise väga palju ära teha, et sellest hoiduda. Iseasi, kui iiveldustunne on pidev ja töö ei võimalda ekraanidest puhata – siis tasub tohtriga konsulteerida, kuidas edasi toimetada. Päriselt ekraanidest loobuda? See pole enam ammu realistlik.

Allikad: National Geographic, USA riiklik meditsiiniraamatukogu, Nature, Iowa ülikool, Healthline, Balance & Dizziness Canada jt.

Kuidas kehale ekraanidest hõlpu anda?

• Kui saad valida, kas lugeda raamatut ekraanil või paberil, vali paberraamat (või hoopis audioraamat).

• Tee märkmeid ja argiseid nimekirju paberile, mitte telefoni.

• Kui oled liikuvas masinas, siis pigem vaata aknast välja, kui et skrollid nutiseadmetes.

• Luba endale, et söögipausid on ka nutipausid: et samal ajal, kui sa näiteks lõunat sööd, ei vaata sa telefoni ega istu arvuti taga.

• Sul jooksevad töökirjad telefoni? Olgem ausad, see tähendab, et oled pidevalt mõtetega töö juures. Uuringud näitavad, et inimesed, kes jälgivad töövälisel ajal töökirju, on rohkem stressis ja ärevad. Kui võimalik, loe töökirju vaid arvutist ja tööajal.