KUULA | Maarja Merivoo-Parro: noored elavad hübriidruumis ja mina olen seal korraks analoogkülaline

Ajaloolane ja meediategelane Maarja Merivoo-Parro arutleb Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ muu hulgas ka teemal kuidas tänapäeva noored digiühiskonnas ja sotsiaalmeedias navigeerivad.

„Ma arvan, et ei tasu alahinnata neid suunamudijaid ja igasuguseid tiktokkereid ja youtubereid, ega ka ära unustada, et tihtipeale ei tee nad seda kõike lihtsalt oma lõbuks ja ei ole päris sellised lihtsad inimesed tänavalt nagu videoist võiks arvata. Kui sa oled väga populaarne, siis sa saad ka väga palju raha. Selle eksponeeritud lihtsuse tulemusel pangakonto muudkui kerkib. Nad on tihti võimsad tegijad, kel on ka ressurssi.

Aga kuidas selle sotsiaalmeediatarbimisega siis ikkagi õigupoolest on? Juba täna on paljudes portaalides lugudel vastav märge juures, et osa sisust loovad robotid ja tehisaru. Ja samal ajal me teame, et on olemas ka robotid, keda saab palgata, kes käivad ja klikivad seda sisu, kuulavad sinu laule Spotifys või panevad sulle Youtube’is laike või tekitavad mingeid kommentaare, sest kogu see sotsiaalmeedia raharatas keerleb justnimelt selle engagement’i ehk selle angažeerituse ehk kaasatuse baasil.

Suur küsimus, mis mul tekib, ongi see, et kas meil ehk juba on aeg-ajalt olukord, kus tehisaru toodab sisu ja tehisaru tarbib seda sisu, klikib ja laigib, see on inimeste tähelepanuväljast väljaspool – see on nagu mingi omamoodi kratt, kes tekitab nõudlust ja pakkumist ning mingisugused rahaühikud muudkui liiguvad,“ mõtiskleb Maarja tänapäeva inforuumist ja meediatarbimisest.

Küsimusele, et mida see kõik meie ühiskonnaga teeb ja kuidas see meile mõjub, vastab Maarja: „Ma ise alateadlikult püüan vältida telefoni kasutamist kui ma olen inimesega koos. Ma olen veel sellest põlvkonnast, et kui ma kellegagi räägin ja ta samal ajal nutitelefonis toimetab, isegi kui see on vajalik, siis see tekitab mul väikest kurbust südames, et me ei ole selles hetkes koos.

Eriti märkan seda noortega: neil on kogu aeg üks käsi ja üks silm telefonis ja nende vastused tulevad sellise väikse viivitusega. See on selline üks hübriidruum, kus nemad elavad, ja mina olen siis nagu analoog-külaline korraks seal sees – üks ja null signaal on sees, siis sa jälle lahkud ning ta saab siis seal jätkata. Ma olen veel sellest põlvkonnast, et sellised hübriidsituatsioonid teevad natukene kurvaks. Aga ma arvan, et pealetulevat põlvkonda see ei tee kurvaks, see on minu emotsionaalne probleem, olles pärit sellest hallist ajast kui me kirjutasime pastakaga paberile. Meil on mingid ootused sotsiaalsusele, mida nendel ei ole.“

„Mina isiklikult olen küll õnnelikum kui ma saan olla inimesega samas ajas ja ruumis. Aga kuidagi päris vabaks sellest nutiasjast ei saagi – see on nii praktiline ja hea, see on tegelikult ju täielik võluasi! Vaadates ajaloos tagasi – kui oleks olnud olemas nutitelefon kõikide võrkude ja võimaluste ja infoga, mis internetis on – see on tõeliselt maagiline nähtus! Kui seda teaduse ja tehnoloogia tippsaavutust hästi ja arukalt kasutada, siis sellega saab oma elu paremaks muuta küll,“ näeb oma olemuselt helge ja positiivse olekuga Maarja tänapäevastes huvitavates arengutes midagi head, mille üle rõõmu tunda.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu veel ajaloost ja haridusest, Eestist ja Soomest, keeleõppest ja teineteisemõistmisest, sisemisest motivatsioonist, meediast ja kultuurist ning paljust muust huvitavast.

*

Maarja Merivoo-Parro on ajaloolane ja ajakirjanik, kes uurib ja kajastab kultuuri ja meedia puutepunkte ning naudib lugudeloomise kunsti. Raadiokuulajad teavad teda Raadio 2 ja Vikerraadio eetrist (ta on teinud raadiosaateid ka Lätis ja Ameerikas), ETV vaatajad saadetest „Uudishimu tippkeskus“ ja „Nova“, lugejad teadusuudisteportaali Novaator veergudelt. Suure keelehuvilisena on õppinud ligi kahtekümmet keelt.

Akadeemilises töös on ta pühendunud Ulgu-Eesti teemade uurimisele. Ajalugu õppis ta Tallinna Ülikoolis ning on end täiendanud ka Šotimaal, Ameerikas, Lätis, Soomes. Doktorikraad pärineb tal Tallinna Ülikoolist ja järeldoktor Jyväskyla Ülikoolist, kus ta ka praegu teadust teeb, uurides Marie Curie granti toel Soome-Eesti sõprussuhteid iseseisvumisaja algul.

Ta on olnud Vabamu ja Tallinna Linnamuuseumi näituste kuraator ning on praegu üks kuraatoritest Kanadas Torontos 2028. aastal avatava väliseesti muuseumi VEMU loomisprotsessis. Tema professionaalsust on tunnustatud Michael G. Karni ja Fulbrighti ning mitmete teiste stipendiumitega, ta on saanud Eesti Teadusagentuurilt riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärgi. Äsja ilmus temalt „AjalooLASTE õpik 5. klassile“, varasemalt on ilmunud „Eestlased Ameerikates“ ja „Maarja varia“.

Maarja on tegelenud ka perfomance-kunsti, moderntantsu ja muusikaga nii instrumentalisti kui ka vokalistina, kutsunud ellu Bändisärgipäeva, laulja-lugudekirjutajana on ta tuntud kui Aprillo.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!