Karin Madisson: peame oma mõtteid avaldama ja esitama väljakutseid kõikidele süsteemidele

Hinnatud vandeadvokaat Karin Madisson julgustab ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ heitma kinnast iganenud süsteemidele ning pakub välja omapoolseid visioone uutest vaatevinklitest.

„Me ei tohi alla anda! Me peame ikkagi ütlema välja oma mõtteid ja ideaale,“ arvab Karin Madisson kirglikult erinevate elukorralduslikele süsteemidele väljakutsete esitamise osas ning toob erinevaid näiteid: „Kui rääkida maailmakorrast, kuhu me liigume – nii julgeoleku kui ka maailmakorralduse mõttes –, siis mina näen, et see meie valimissüsteem on täiesti vale. Sulle võidakse valetada ükskõik mida ja koguda kokku kõik kõige paremad lubadused. Näiteks kui te vaatate veebist infot, siis näete, et Lääneranna valimisliit lubas tohutult ilusaid asju, aga nendest ei ole sisuliselt midagi olulist ära tehtud. Tänu nendele lubadustele nad said valituks ja järgmisest päevast alates võimule saamisest hakkasid nad tegema kõike risti vastupidi oma lubatule. Ja siis öeldakse, et midagi ei olegi teha, ise te valisite! See on kuidagi nii vale. Ja öeldakse, et me ei saa midagi teha – aga Lääneranna valimisliit moodustab enamuse volikogust, nii et saadaks küll kui tahetaks. Nii et seal on ikkagi puhtalt võim ja muud huvid seal taga,“ kirjeldab ta oma kogemust Virtsu Vilistlaste MTÜst, mis seisab Virtsu kooli ja sealsete laste ja vanemate õiguste eest.

„Ja kui me vaatame suurt poliitikat, siis seal on see täpselt samamoodi. Nii et kui see oleks minu teha, siis ma teeks valimissüsteemi täiesti teistsuguseks. Meil on tänapäeval ju kõik elektroonilised võimalused olemas ja teeks nii, et näiteks aastas korra saaks ma oma antud häält muuta. Arusaadav, et me ei saa teha nii, et kõik kogu aeg totaalselt muutub, aga kui on võimalik näidata, et endine poolehoid on ära kadunud, siis mingi osa kohti võidaks ümber muuta. Siis see tekitaks võimulolijates vastutustunnet, et sa pead ikkagi oma valijatest hoolima.

Ja teiseks ma teeks nii, et ka vastuhääli saaks anda, mitte ainult poolthääli. Meil käib ikkagi vähe inimesi hääletamas, aga võibolla kui oleks võimalus anda ka vastuhääl, siis inimesed läheksid ka rohkem valima. Ja vastuhääled mõjutaks tulemust: kümme poolthäält ja kümme vastuhäält teeks valitava tulemuseks tegelikkuses nulli,“ arutleb ta valimissüsteemi parendamise võimaluste üle.

„Ma mõtleks ka maksusüsteemi ümber, sest täna me maksustame ju töötamist. Samas aitavad masinad, tehisintellekt, automatiseerimine lisaväärtust luua, aga me endiselt maksustame inimest ja tema füüsilist töötamist. Ma teeks selle ümber ja maksustaks muid instrumente, olgu see siis kasumimaks või varamaks või midagi muud sellist. Ja ma kehtestaks mahetoiduainetele soodsama käibemaksu, et õpetada ja suunata rahvast teistmoodi tarbima ja käituma.

Ja näiteks koolisüsteem on miski, mille mina teeks täiesti ümber: kui lähed mõnda kooli, näed seal puupinke, kus lapsed istuvad terve päeva; ja sa näed seal õpetaja tooli, mis on pehme ja mugav. See on sümboolne näide sellest, et kogu see keskkond on ühel viisil paigas. Lisaks see, kuidas paljusid tunde läbi viiakse, kuidas ei arvestata erinevate laste arengut ja võimekust jne. Ma ei ole haridusteadlane, aga Grete Arro on ka rääkinud sellest, et on võimalik teha teistmoodi. Ja seepärast peaks ka väikekoolidest kümne küünega kinni hoidma ning tegema seal selle keskkonna ägedaks. Ja tuleks aidata ka neid lapsi, kes ei saa suurtes koolides hakkama ning anda neile teistlaadi võimalusi, sest nad võivad olla mingis asjas üliandekad. Aga me tapame nad seal suurkoolides lihtsalt ära ning selles ei ole süüdi õpetajad, kuna ka nemad on väsinud ja ei saa teistmoodi selles süsteemis. Ja miks ei võiks lasta lastel vahel vanematega koos reisimas käia või õppida kodus virtuaalsete tundide kaudu – meil on alati lastel õpikud kaasas olnud kui oleme perega kuskil käinud ja mõned päevad jäävad kooliaja sisse. Videos tunni vaatamise ja järelvaatamise võimalus aitaks ka meie suure probleemi ehk õpetajate vähesuse osas: väga head ja ägedad õpetajad loeksid lõikudena sisse mingid ained, ning ka nendes koolides, kus on õpetajate puudus, saaksid lapsed õppida põhimaterjali väga professionaalse õpetaja käest ning oma kooli abiõpetaja toetaks neid seejärel ülesannete lahendamisel ja praktiseerimisel. See annaks võimaluse ka kodus paremini õppida.

Mul on paljudes valdkondades mõtteid, et kuidas asju teistmoodi ja ehk paremini teha, ja ma arvan, et me peamegi oma mõtteid avaldama ja väljakutseid esitama kõikidele süsteemidele, kui meile tundub, et neid saaks paremaks teha,“ visioneerib tunnustatud vandeadvokaat võimalusi ühiskonna paremaks muutmise osas.

*

Karin Madisson on vandeadvokaat, kes on advokaadibüroos Sorainen töötanud 28 aastat ning on seal ka partner. Ta on olnud pikka aega Eesti Advokatuuri Äriõiguskomisjoni juht, mille eest ta pälvis ka 2015. aastal aasta advokaadi tiitli. Ta on kahe lapse ema ning peab perega Lõuna-Eestis, Rõuges butiikhotelli Ööbikuoru Villa ja restorani Andreas.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu maailma muutmisest ja generatsioonide vahelistest eripäradest, tänapäeva noortest, rahatarkusest ja investeerimisest, suhetest ja suhtlemisest, iseendaks olemise julgusest.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!